Kuritegevus Eestis 2023

Justiitsministeeriumi logo

Kriminaalmenetlus

Laadi allaLaadi alla .xlsx

2023. aastal registreeriti 27 465 kuritegu ning kohtueelses menetluses lahendati 13 313 kuritegu, mis tähendab, et kuritegude lahendamise määr oli 48% (2022: 51%).*

Prokuratuur saatis kohtusse 3267 isikut ning lõpetas kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlusel 3719 isiku suhtes.

Kohtu I astmes sai lahendi 3422 kriminaalasja (12 110 kuritegu), neist valdav osa kokkuleppemenetluses (77%). Menetlusaeg oli kõige pikem üldmenetluses (mediaan 155 päeva) ja kõige lühem kokkuleppemenetluses (mediaan 19 päeva); vähem kui kolme kuuga sai I astmes lahendi 82% menetlustest. Pikim 2023. aastal lõppenud kriminaalmenetlus kohtu I astmes oli Viru Maakohtus 4242 päeva (11,6 aastat) kestnud üldmenetlus, mis lõpetati aegumise tõttu.

Vt mõistete selgitusi eraldi avanevast infokastist.

* Lahendatud on kuriteod, mis on saadetud kohtusse või milles kahtlustatav on teada, kuid kriminaalmenetlus on otstarbekusest lõpetatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 201–205 alusel. Lahendamise määr on vaatlusalusel aastal lahendatud kuritegude arvu (olenemata kuriteo registreerimise aastast) ning samal aastal registreeritud kuritegude arvu suhe protsentides.

Kohtueelse menetluse tulemused

  • 8874 kuritegu saadeti kohtusse arutamiseks

  • 4464 kuriteo puhul lõpetati menetlus otstarbekusest (KrMS §-d 201-205), sh

    1. 76% avaliku menetlushuvi puudumise tõttu (KrMS § 202)

    2. 12% saadeti edasi alaealiste komisjoni (KrMS § 201)

    3. 6% lõpetati karistuse ebaotstarbekuse tõttu (KrMS § 203)

    4. 6% lõpetati, sest kuriteoga tekitatud kahju heastati (KrMS § 203¹)

  • 7005 kuriteo puhul jäi toimepanija tuvastamata ning menetlus lõpetati (KrMS § 200¹)

  • 5442 kuriteo puhul lõpetati menetlus kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemise tõttu (KrMS § 200)

Kohtueelse menetluse tulemused 2023. aastal graafik

  • Kuriteod

  • Kriminaalasjad

  • Isikud

Kohtueelse menetluse tulemused 2023. aastal

Kuritegude lahendamine

Lahendatud kuritegude ja registreeritud kuritegude arv ning kuritegude lahendamise määr graafik

  • Lahendatud kuriteod

  • Registreeritud kuriteod

  • Lahendamise %

Lahendatud kuritegude ja registreeritud kuritegude arv ning kuritegude lahendamise määr

13 313 kuritegu lahendati*

* Seoses uuele andmebaasile üleminekuga muutus arvestusmetoodika, mistõttu joonisel „Lahendatud ja registreeritud kuritegude arv“ esitatud andmed erinevad varem avaldatust.

48%oli kuritegude lahendamise määr

Lahendamise määr enamlevinud kuriteoliikides:

  1. 36% varavastased kuriteod

  2. 50% isikuvastased kuriteod

  3. 96% liikluskuriteod

Kuriteoliigid illustratsioon

Kuritegude lahendamist mõjutavad mitmed faktorid, menetlusasutuste töö on vaid üks neist.

  • Jälgimis- ehk sekkumiskuritegude puhul (nt enamik liiklus- ja narkokuritegusid) selgub toimepanija kuriteo ilmsikstulekul; sama kehtib nn ohvrita kuritegude (nt maksupettused) puhul. Seetõttu on lahendamise määr selliste kuritegude puhul kõrgem.

  • Näitaja on madalam varavastaste jt kuritegude puhul, kus üldiselt pole menetluse alustamise hetkel teo toimepanija teada või on juhtumi asjaolud veel ebaselged.

Kriminaalasjade otstarbekusest lõpetamine

Kui kriminaalmenetluses on tuvastatud kuriteos kahtlustatav isik ning prokuratuuri hinnangul on tegu karistatava teoga, võib prokuratuur - kohtusse saatmise alternatiivina - isiku suhtes teatud tingimustel (nt kui tegu on alaealisega või kohtuliku karistuse mõistmine pole otstarbekas) menetluse otstarbekusest lõpetada.

2023. aastal saatis prokuratuur lahendatud kuritegudest 2/3 kohtusse ja lõpetas menetluse otstarbekuse kaalutlusel 1/3 kuritegudes.

Otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud menetluste struktuur lõpetamise aluse järgi (% kuritegude koguarvust, mille puhul menetlus otstarbekusest lõpetati) graafik
Otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud menetluste struktuur lõpetamise aluse järgi (% kuritegude koguarvust, mille puhul menetlus otstarbekusest lõpetati)
Kuritegude osakaal enamlevinud kuriteoliikide puhul, milles menetlus avaliku menetlushuvi puudumise tõttu lõpetati (% lahendatud kuritegude arvust) graafik

  • Joobes sõidukijuhtimine

  • Kehaline väärkohtlemine

  • Vargus

Kuritegude osakaal enamlevinud kuriteoliikide puhul, milles menetlus avaliku menetlushuvi puudumise tõttu lõpetati (% lahendatud kuritegude arvust)

Kohtumenetlus I astme kohtutes

Kohus saab kriminaalasja arutada mitmes eri menetlusliigis.

Üldmenetlus on klassikaline võistlev menetlus, kus osapooled (prokuratuur, kaitsja ja süüdistatav) esitavad oma tõendid ja kohtuistungil küsitletakse tunnistajaid, kannatanuid, süüdistatavat, eksperte jt.

Peale selle lahendatakse kuritegusid erinevates lihtmenetlustes, mille puhul kriminaalmenetlus toimub lihtsustatud ja kiirendatud korras. Eristada võib kolme peamist menetlusliiki: kokkuleppemenetlus, lühimenetlus ja käskmenetlus.

Lisaks eelnimetatud kolmele tuntakse kriminaalmenetluses kiirmenetlust. Kiirmenetluses esitab prokurör 48 tunni jooksul pärast isiku kinnipidamist või vahetult pärast kuriteo toimepanemisele järgnenud ülekuulamist kohtule taotluse menetleda kriminaalasja kiirmenetluses. Kohtumenetlus kiirmenetluses toimub üld-, lühi-, kokkuleppe- või käskmenetluse sätteid järgides.

Keskmine menetlusaeg kajastab lahendi tegemiseni kuluvat aega alates kriminaalasja kohtusse saabumisest kuni esimese astme kohtulahendini, sõltumata sellest, kas lahend jõustub või kaevatakse kõrgema astme kohtusse.

Kohtunik illustratsioon

I astme kohtutes lahendati 2023. aastal 3472 kriminaalasja, neist

  1. 1270 Harju Maakohtus

  2. 905 Tartu Maakohtus

  3. 745 Viru Maakohtus

  4. 555 Pärnu Maakohtus

Kohtuhaamri illustratsioon

77% kriminaalasjadest lahendati I astme kohtutes kokkuleppemenetluses

Kokkuleppemenetluses lahendati 77% kriminaalasjadest (2676), keskmiselt võttis üks menetlus 31 päeva (mediaan 19 päeva). Pikim neist kestis 799 päeva.

Üldmenetluses lahendati 8% kriminaalasjadest (264), keskmiselt võttis ühe asja lahendamine üldmenetluses aega 315 päeva (mediaan 226 päeva); pikim üldmenetluses lahendatud kriminaalasi kestis 4242 päeva (11,6 aastat).

Lühimenetluses lahendati 15% kriminaalasjadest (507), keskmiselt võttis üks menetlus 49 päeva (mediaan 29). Pikim neist 378 päeva.

Käskmenetluses lahendati 25 kriminaalasja (vähem kui 1% kõigist lahendi saanud kriminaalasjadest), keskmiselt võttis üks menetlus 58 päeva (mediaan 26 päeva). Kõige pikem lahendi saanud käskmenetlus kestis 676 päeva.

Lühimad menetlused kestsid üldiselt 1-2 päeva; erandiks käskmenetlus, kus lühim menetlus kestis 14 päeva.

Kohtumenetluse keskmine pikkus (mediaan) päevades maakohtutes I astme kohtulahendini, 2023 graafik

  • Kokkuleppemenetlus

  • Käskmenetlus

  • Lühimenetlus

  • Üldmenetlus

Kohtumenetluse keskmine pikkus (mediaan) päevades maakohtutes I astme kohtulahendini, 2023

Vara arestiti 134 kriminaalasjas kokku 24 501 709 € väärtuses, sh ühes politsei- ja piirivalveameti menetluses 13 750 000 € väärtuses (varade arestimise andmed kogus siseministeerium)

Raha illustratsioon24 501 709 €
Kohtumenetluse keskmine pikkus päevades I astme kohtulahendini (mediaan) graafik

  • 2020

  • 2021

  • 2022

  • 2023

Kohtumenetluse keskmine pikkus päevades I astme kohtulahendini (mediaan)