2024. aastal registreeriti 28 345 kuritegu, mis on 3% enam kui aasta varem. Enamlevinud kuriteoliikidest kasvas kõige enam varavastaste kuritegude arv. Isikuvastaste kuritegude arv jäi samale tasemele. Liikluskuritegude arv kasvas 5%.
Elanike küsitlustes (ohvriuuringutes) on ilmnenud valdavalt sarnased trendid: eelmisel kümnendil kuritegevuse tase langes eeskätt tänu varguste vähenemisele, kuid viimastel aastatel on nende arv püsinud ligikaudu samal tasemel.
Registreeritud kuritegude arv
varavastast kuritegu
isikuvastast kuritegu
liikluskuritegu
varavastased kuriteod
isikuvastased kuriteod
liikluskuriteod
muud kuriteod
Isikuvastased
Varavastased
Liikluskuriteod
Muud kuriteod
Kuritegude struktuur
Kuritegevuse struktuuris vähenes varavastaste kuritegude osakaal kuni 2019. aastani; samal ajal kasvas isikuvastaste kuritegude osakaal. Alates 2020. aastast on varavastaste kuritegude osakaal taas kasvanud.
vargusi
(10049)
kehalist väärkohtlemist
(5412)
mootorsõiduki juhtimist joobes
(2216)
Õigusemõistmisevastastest kuritegudest 57% moodustasid juhtumid, kus vanglas näitas kiirtest kinnipeetava poolt võimalikku narkootilise aine tarvitamist (KarS § 331) ning ekspertiisi läbiviimiseks alustati kriminaalmenetlust. Valdav osa neist juhtumeist on hiljem osutunud ettenähtud ravimi tarvitamiseks; sel juhul kriminaalmenetlus lõpetatakse, kuid statistikas jäävad need juhtumid arvele. Arvukuselt järgnesid karistuse kandmisest kõrvalehoidumine (KarS § 329) ning valeütlus ja valevanne (KarS § 320).
Perekonna ja alaealise vastu toime pandud kuritegude seas olid enamlevinud lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine (KarS § 178), lapseealise seksuaalne ahvatlemine (KarS § 179) ning alaealise kallutamine alkoholi tarvitamisele (KarS § 182).
Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastastest kuritegudest moodustasid 56% teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine (KarS § 1572) ning 41% ahistav jälitamine (KarS § 1573).
Varavastaste kuritegude seas on läbi aastate domineerinud vargused (KarS § 199); neile järgnevad kelmused (KarS § 209) ja arvutikelmused (KarS § 213) ning omastamised (KarS § 201).
Inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastastest kuritegudest peaaegu kõik olid seotud rahvusvahelise sanktsiooni ja Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rikkumisega (KarS § 931).
Liikluskuritegudest moodustas 82% mootorsõiduki juhtimine joobes (KarS § 424); järgnes sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt (KarS § 4231).
206 kuritegu
Kuritegudest registreeritiHarjumaal
Ida-Virumaal
Tartumaal
Kuritegude arv 10 000 inimese kohta maakondades
Tallinnas pandi toime
Maakondadest oli kuritegevuse tase 10 000 elaniku kohta kõrgeim Ida-Virumaal (326 kuritegu), järgnesid Lääne-Virumaa (277), Tartumaa (248), Valgamaa (209). Endiselt oli kuritegevuse tase madalaim Lääne-Eesti saartel.
Kuriteoohvrite osakaal küsitletutest (%)
Ametlikku statistikat võivad mõjutada mitmesugused andmete ajas võrdlemist raskendavad tegurid, näiteks muudatused seadustes, juhtumite registreerimise praktikas, õiguskaitseasutuste prioriteetides ja ressurssides; samuti selles, kui aktiivselt inimesed kuritegudest politseile teatavad. Seetõttu pakuvad inimeste küsitlused (ohvriuuringud) olulist täiendust, ehkki uuringute andmed ja ametlik statistika pole otseselt võrreldavad (nt ei tarvitse juhtum, mida vastaja tajub kuriteona, olla kuritegu õiguslikus mõttes).
Eesti ohvriuuringute tulemused üldjoontes kinnitavad ametlikus statistikas ilmnevaid trende: eelmisel kümnendil kuritegevus eeskätt tänu varguste arvu kahanemisele tervikuna vähenes. Samal ajal kasvas turvatunne, mis viimastel aastatel on püsinud ligikaudu samal tasemel.
Analoogiliselt registreeritud kuritegude arvuga peatus eelmise kümnendi lõpupoolel küsitluse andmetel kuritegevuse vähenemise trend.
Täiesti julgelt
Üsna julgelt
Kui julgelt Te ennast tunnete, käies üksi oma kodukandis pärast pimeda saabumist? (Need, kes vastasid „täiesti julgelt“ või „üsna julgelt“; %)
Küsitluste andmetel on inimeste turvatunne nõrgem linnades ja tugevam maal. Piirkondadest oli turvatunne keskmisest väiksem Ida-Virumaal, kus on ka suhteliselt suur linnarahvastiku osakaal.
