Inimkaubandus
2024. aastal registreeriti 15 inimkaubandusega seotud kuritegu, mis on 82% vähem (69 kuritegu) kui aasta varem. Langus oli kõigis inimkaubandusega seotud kuritegude liikides: vähenes alaealise suhtes toime pandud kuritegude arv (2024: 8; 2023: 34), kupeldamise kuritegude arv (2024: 4; 2023: 31) ja samuti inimkaubanduse kuritegude arv (2024: 4; 2023:14).
Välismaalaste ärakasutamise juhtumid Eesti tööturul võivad põhjustada inimkaubandust. Inimkaubanduse ennetamise ja abistamise nõuandeliini kaudu saavad abi (2024: 864; 2023: 431) kõige rohkem kolmandatest riikidest pärit välismaalased (90%) seoses tööalaste pettuste ning ärakasutamise olukordadega. Abi otsijate arv on suurenenud, kusjuures jätkuvalt palju kontakteerub nõu saamiseks ametnikke (30%). Real juhtudel esitati kõne järel sotsiaalkindlustusameti nõustamise ning abiga avaldus tööinspektsioonile saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise kättesaamiseks (42 juhul 864-st).
15
-69
15 inimkaubandusega seotud kuritegu, sh
Inimkaubandusega seotud kuritegudeks loetakse inimkaubandust (KarS § 133), inimkaubanduse toetamist (KarS § 133¹), kupeldamist (KarS § 133²), prostitutsioonile kaasaaitamist (KarS § 133³) ja inimkaubandust alaealise suhtes (KarS § 175).
- 8
inimkaubanduse kuritegu alaealise suhtes (2023: 34)
- 4
kupeldamise kuritegu (2023: 31)
- 3
inimkaubanduse kuritegu (2023: 14)
Inimkaubandusega seotud kuritegudes oli 2024. aastal kokku 15 kriminaalasja: 8 kriminaalasja inimkaubanduse kuriteos alaealise suhtes (KarS § 175), 4 kupeldamise kriminaalasja (KarS § 133²) ja 3 inimkaubanduse kriminaalasja (KarS § 133)
Ühes kriminaalasjas võib olla mitu kuriteoepisoodi, kuid 2024. aastal registreeritud kuritegude alustatud kriminaalmenetlused on kõik ühe-episoodilised.
2024. aastal jätkusid kriminaalmenetlused 2023. aastal registreeritud inimkaubandusega seotud mahukates kriminaalmenetluses. Põhja prefektuuri näitel oli kaks inimkaubanduse (KarS § 133) ja üks kupeldamise (KarS § 133²) kriminaalmenetlus, mis algatati 2023. aastal ja samuti üks inimkaubanduse (KarS § 133) menetlus, milles menetlusalused kuriteod registreeriti 2022. aastal.
Inimkaubanduse kuriteod (2024: 8; 2023: 34) alaealise suhtes (§ 175) olid kõik seksuaalse iseloomuga ja pandi toime 9–16-aastaste neidude vastu. Alaealistele lubati paljastavate piltide ja eneserahuldamise videote eest raha, üldiselt aga meelitati lastelt pilte ja videofaile raha tasumata. Ühel juhul pakuti 5 pildi eest 15 eurot ja ühel juhul survestasid vanemad alaealist üles astuma pornograafilises või erootilises etteastes või videos. Paaril juhul saatis kurjategija lastele enda peenisest pildi või video, kus ta ennast rahuldas ja millele ootas vastu samuti paljastavaid pilte. Kannatanud, kes saatsid endast pilte ja uusi pilte enam saata ei soovinud, kogesid ähvardusi, et nende pildid pannakse üles Pornhubi või jagatakse kannatanu sõpradele ja lähedastele. Kuritegude toimepanemisel kasutati alaealistega suhtluseks erinevaid suhtluskeskkondi, nt Snapchati ja WhatsUpi.
Kupeldamiskuritegude (§ 133²) arv langes ligi 90% eelmise aastaga võrreldes (2024: 4; 2023: 31). Kõik kupeldamise kuriteod pandi toime Tallinna eri piirkonna korterites. Kahes juhtumis olid kannatanuks Ukraina päritolu prostitutsiooni kaasatud naised, vanused 21–27. Ühel juhul oli tegu ühe naise poolt ja teisel juhul veebilehtede iha.ee ja voodi.ee kaudu kupeldamise korraldamisega.
Registreeritud kupeldamise kuritegude arv oli 2024. aastal küll väike, kuid politsei poolt tehtud kontrollide raames uuriti võimaliku kupeldamise kahtlusi üle 300 juhtumi korral, ennekõike prostitutsiooniga tegelevate välismaalaste suhtes. Enamiku juhtumite puhul ei tuvastatud kupeldaja osalust. Osade juhtumite puhul oli kahtlus, et isiku tegevust toetakse välismaal asuva tuvastamata isiku poolt. Selliste juhtumite puhul ei olnud piisavalt kahtlust kinnitavaid lähteandmeid, et alustada kriminaalmenetlust. Kui varasemalt tuli suur osa tõenditest sideandmete põhjal, siis tänases õigusruumis on sideandmete kogumine ja tõendina kasutamine välistatud. Politsei fikseerib teostatud kontrollide tulemused.
Inimkaubanduse kuriteod (§ 133) pandi toime 2024. aastal tööalase ärakasutamise eesmärgiga. Kahes juhtumis sunniti kolme isikut tegema erinevaid vastumeelseid töid ja täitma muid kohustusi. Kolmandas juhtumis on ühe ettevõtte suhtes inimkaubanduse kuriteo toimepanemise kahtlus. Inimkaubanduse kuritegudes kannatanutel (3 isikut) piirati liikumisvabadust, osal neist ka võimalust suhelda lähedastega ning lisaks võeti käest isikut tõendavad dokumendid ja pangakaardid. Kurjategijad kasutasid ära kannatanute haavatavust ja pettuse ning vabaduse võtmisega panid isikud olukorda, kus nad pidid täitma vastumeelset kohustust ning nende suhtes pandi toime vägivallakuritegusid.
Inimkaubandus (KarS § 133)
Kupeldamine (KarS § 133²)
Inimkaubandus alaealise suhtes (KarS § 175)
Enamlevinud inimkaubandusega seotud kuriteod (KarS §-d 133, 133², 175)
- 1
kupeldamises (KarS § 1332)
- 1
inimkaubanduse eest alaealise suhtes (KarS § 175)
Ühel isikul ei pööratud 1,8-kuulist vangistust täitmisele täielikult, vaid määkatseaeg 2 aastat
Teisel isikul pöörati määratud vangistus 3,4 aastat täitmisele
Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeteenuse kaudu toetatud nõustamiste arv
Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliini (sh silmast silma) nõustamisi oli 2024. aastal kokku 864.
Esmakordseid pöördujaid oli kokku 301 inimest.
Sel aastal võeti ühendust palju ka meili (284), silmast silma kohtumiste (202) ja nõuandeliinile (6607320) helistamise (324) teel ja samuti chati ja veebi teel (51).
Sotsiaalkindlustusameti (SKA-st) inimkaubanandusohvrite teenuselt nõustamist ja abi saanud isikud 2024. aastal
TI - tööinspektsioon
PPA - politsei- ja piirivalveamet
Nõuandeliini kaudu said inimesed (864) sotsiaalkindlustusametilt nõustamist ja abi nii:
- sotsiaalkindlustusamet lahendas ise 301 esmakordselt laekunud infokõne ja teabepäringut;
- sotsiaalkindlustusameti teenustele suunati politseist 5 seksuaalse ärakasutamise ja 2 tööalase ärakasutamise kahtlusega isikut;
- sotsiaalkindlustusameti poolt edastati 23 isiku andmed PPA-le, sh infomailile [email protected] tööalase ärakasutamise, pettuse ja muu inimkaubandusega seotud kahtluse kontrollimiseks;
- sotsiaalkindlustusameti poolt abistati 42 isikut, kelle juhtumid lahendati töövaidluskomisjonis klientide kasuks summas 87 565 eurot. Klientide algne nõue oli summas 320 010 eurot.
Kõige rohkem kliente oli vanuses 36–45 (31%) ja rohkem mehi kui naisi (M: 529; N: 189), neist enim pöördumisi tuli aasta esimesel kolmel kuul (keskmiselt 140 klienti kuus). Rahvuste lõikes oli pöördujate seas enim ukrainlasi (75), eestlasi (25), usbekke (8), grusiine (6) ja tadžikke (4).
Kõige enam juhendati pöördujaid seoses avalduste koostamisega, täiendamisega ja tõlgendamisega (232), anti vajalikku infot ja toetati ametiasutustega suhtlemisel (227), nõustati õigusalastes küsimustes (220). Ajutist turvalist majutust vajas aasta jooksul 7 inimkaubanduse ohvrit.
Välismaalastega seotud töövaidlused
2024. aastal laekunud 2411 töövaidlusavaldusest 621 ehk iga neljas oli seotud võõrtööjõuga (2023: 484; 21%). Nii nagu avalduste arv tõusis ka ettevõtete arv, kes võõrtööjõudu kasutasid ja kellel oli sellega seotud töövaidlusi (2024: 350; 2023: 285). Välismaiste töötajatega töövaidlustes olevate ettevõtete arv tõusis kolme aastaga 42%, mis näitab et võõrtööjõudu kasutab üha suurem hulk ettevõtteid.
Võrreldes 2023. aastaga kasvas võõrtööjõuga seotud töövaidluste osakaal märgatavalt transpordisektoris ning halduse ja abitegevuse sektoris.
Võõrtööjõuga seotud töövaidlusi esines 2024. aastal enim Harjumaal (78%); järgnesid Ida-Virumaa (12%) ja Tartumaa (5%). Ametite poolest on töövaidlustes sagedamini esindatud veoautojuhid, ehitajad, kokad, torulukksepad ja ehituselektrikud, keevitajad.
Riikide lõikes saab välja tuua Ukrainast (41%), Venemaalt (23%), Usbekistanist (3%) ja Valgevenest (3%) saabunud töötajad. Paraku ligi 25% võõrtööjõuga seotud töötajate päritolu kohta tööinspektsioonil andmed puuduvad.
Suurem osa nõuetest on nagu Eesti töötajategi puhul rahalised nõuded (maksmata töötasu, puhkusetasu või hüvitiste nõuded):
- 65% avaldustest olid töötasu nõuded;
- iga teine avaldus puudutas hüvitiste ja puhkusetasu nõudeid;
- igas viiendas avalduses vaidlustati töölepingu lõpetamine;
- 10% avaldustes nõuti töölepingulise suhte tuvastamist.
Nõuete kogusumma oli kokku 5,5 mln eurot (2023: üle 3 mln euro).