Kuritegevus Eestis 2024

Kuritegude lahendamine

2024. aastal registreeriti 28 345 kuritegu ning kohtueelses menetluses lahendati 13 679 kuritegu, mis tähendab, et kuritegude lahendamise määr oli 48% (2023: 48%).*  


Prokuratuur saatis kohtusse 3077 isikut ning lõpetas kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlusel 3399 isiku suhtes. 

* Lahendatud on kuriteod, mis on saadetud kohtusse või milles kahtlustatav on teada, kuid kriminaalmenetlus on otstarbekusest lõpetatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 201–205 alusel. Lahendamise määr on vaatlusalusel aastal lahendatud kuritegude arvu (olenemata kuriteo registreerimise aastast) ning samal aastal registreeritud kuritegude arvu suhe protsentides.

Kohtu I astmes sai lahendi 3132 kriminaalasja (11 118 kuritegu), neist valdav osa kokkuleppemenetluses (80%). Menetlusaeg oli kõige pikem üldmenetluses (mediaan 201 päeva) ja kõige lühem kokkuleppemenetluses (mediaan 21 päeva); vähem kui kolme kuuga sai I astmes lahendi 87% menetlustest. Pikim 2023. aastal lõppenud kriminaalmenetlus kohtu I astmes oli Tartu Maakohtus 5468 päeva (15,5 aastat) kestnud üldmenetlus, mis lõpetati, sest kahtlustatav oli alates 2009. aastast olnud tagaotsitav.

Vt mõistete selgitusi eraldi avanevast infokastist.

Kohtueelse menetluse tulemused

9315

kuritegu saadeti kohtusse arutamiseks

4364

kuriteo puhul lõpetati menetlus otstarbekusest (KrMS §-d 201–205), sh

  1. 78%

    avaliku menetlushuvi puudumise tõttu (KrMS § 202)

  2. 13%

    alaealise toimepanija suhtes (KrMS § 201)

  3. 05%

    karistuse ebaotstarbekuse tõttu (KrMS § 203)

  4. 4%

    kuriteoga tekitatud kahju heastamise tõttu (KrMS § 203¹)

6924

kuriteo puhul jäi toimepanija tuvastamata ning menetlus lõpetati (KrMS § 200¹)

5701

kuriteo puhul lõpetati menetlus kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemise tõttu (KrMS § 200)

Kohtueelse menetluse tulemused 2024. aastal

Kuriteod

Kriminaalasjad

Isikud

Kohtueelse menetluse tulemused 2024. aastal

Kuritegude lahendamine
Lahendatud kuritegude ja registreeritud kuritegude arv ning kuritegude lahendamise määr

Lahendatud kuriteod

Registreeritud kuriteod

LegendNode

Lahendamise %

Lahendatud kuritegude ja registreeritud kuritegude arv ning kuritegude lahendamise määr

13 679

kuritegu lahendati*

* Seoses uuele andmebaasile üleminekuga muutus arvestusmetoodika, mistõttu joonisel „Lahendatud ja registreeritud kuritegude arv“ esitatud andmed võivad erineda 2023. aastal ja varem avaldatust.

48%

oli kuritegude
lahendamise määr
Lahendamise määr enamlevinud kuriteoliikides:
illustratsioon
34% varavastased kuriteod
illustratsioon
53% isikuvastased kuriteod
illustratsioon
90% liikluskuriteod
Kuritegude lahendamist mõjutavad mitmed faktorid, menetlusasutuste töö on vaid üks neist.

  1. Jälgimis- ehk sekkumiskuritegude puhul (nt enamik liiklus- ja narkokuritegusid) selgub toimepanija kuriteo ilmsikstulekul; sama kehtib nn ohvrita kuritegude (nt maksupettused) puhul. Seetõttu on lahendamise määr selliste kuritegude puhul kõrgem.

  2. Näitaja on madalam varavastaste jt kuritegude puhul, kus üldiselt pole menetluse alustamise hetkel teo toimepanija teada või on juhtumi asjaolud veel ebaselged.

Kriminaalasjade otstarbekusest lõpetamine

Kui kriminaalmenetluses on tuvastatud kuriteos kahtlustatav isik ning prokuratuuri hinnangul on tegu karistatava teoga, võib prokuratuur – kohtusse saatmise alternatiivina – isiku suhtes teatud tingimustel (nt kui tegu on alaealisega või kohtuliku karistuse mõistmine pole otstarbekas) menetluse otstarbekusest lõpetada. 

Nagu ka 2023. aastal, saatis prokuratuur 2024. aastal lahendatud kuritegudest ca 2/3 kohtusse ja lõpetas menetluse otstarbekuse kaalutlusel ca 1/3 kuritegudes.

Otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud menetluste struktuur lõpetamise aluse järgi (% kuritegude koguarvust, mille puhul menetlus otstarbekusest lõpetati)

Avaliku menetlushuvi puudumise tõttu

Menetluse lõpetamine alaealise suhtes

Karistuse ebaotstarbekuse tõttu

Kahju heastamise tõttu

Otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud menetluste struktuur lõpetamise aluse järgi (% kuritegude koguarvust, mille puhul menetlus otstarbekusest lõpetati)

Kuritegude osakaal enamlevinud kuriteoliikide puhul, milles menetlus avaliku menetlushuvi puudumise tõttu lõpetati (% lahendatud kuritegude arvust)

Vargus

Kehaline väärkohtlemine

Joobes sõidukijuhtimine

Kuritegude osakaal enamlevinud kuriteoliikide puhul, milles menetlus avaliku menetlushuvi puudumise tõttu lõpetati (% lahendatud kuritegude arvust)

Kohtumenetlus I astme kohtutes

Kohus saab kriminaalasja arutada mitmes eri menetlusliigis. 

Üldmenetlus on klassikaline võistlev menetlus, kus osapooled (prokuratuur, kaitsja ja süüdistatav) esitavad oma tõendid ja kohtuistungil küsitletakse tunnistajaid, kannatanuid, süüdistatavat, eksperte jt. 

Peale selle lahendatakse kuritegusid erinevates lihtmenetlustes, mille puhul kriminaalmenetlus toimub lihtsustatud ja kiirendatud korras. Eristada võib kolme peamist menetlusliiki: kokkuleppemenetlus, lühimenetlus ja käskmenetlus. 

Lisaks eelnimetatud kolmele tuntakse kriminaalmenetluses kiirmenetlust. Kiirmenetluses esitab prokurör 48 tunni jooksul pärast isiku kinnipidamist või vahetult pärast kuriteo toimepanemisele järgnenud ülekuulamist kohtule taotluse menetleda kriminaalasja kiirmenetluses. Kohtumenetlus kiirmenetluses toimub üld-, lühi-, kokkuleppe- või käskmenetluse sätteid järgides.

Keskmine menetlusaeg kajastab lahendi tegemiseni kuluvat aega alates kriminaalasja kohtusse saabumisest kuni esimese astme kohtulahendini, sõltumata sellest, kas lahend jõustub või kaevatakse kõrgema astme kohtusse.

female-judge
I astme kohtutes lahendati 2024. aastal 3132 kriminaalasja, neist
  1. 1187

    Harju Maakohtus

  2. 785

    Tartu Maakohtus

  3. 670

    Viru Maakohtus

  4. 511

    Pärnu Maakohtus

Lühimenetluses lahendati 13% kriminaalasjadest (394), keskmiselt võttis üks menetlus 76 päeva (mediaan 32). Pikim neist 5143 päeva.

Käskmenetluses lahendati 40 kriminaalasja (veidi enam, kui 1% kõigist lahendi saanud kriminaalasjadest), keskmiselt võttis üks menetlus 163 päeva (mediaan 26 päeva). Kõige pikem lahendi saanud käskmenetlus kestis 1999 päeva.

Lühimad menetlused kestsid 2024. aastal üldiselt 1-2 päeva; erandiks üldmenetlus ja käskmenetlus, kus lühimad menetlused kestsid vastavalt 6 ja 13 päeva.

Kohtumenetluse mediaanpikkus päevades maakohtutes I astme kohtulahendini, 2024

Kokkuleppemenetlus

Käskmenetlus

Lühimenetlus

Üldmenetlus

Kohtumenetluse mediaanpikkus päevades maakohtutes I astme kohtulahendini, 2024

Kohtumenetluse keskmine pikkus päevades I astme kohtulahendini (mediaan)

2020

2021

2021

2023

2024

Kohtumenetluse keskmine pikkus päevades I astme kohtulahendini (mediaan)

illustratsioon

80%

kriminaalasjadest lahendati I astme kohtutes kokkuleppemenetluses

Kokkuleppemenetluses lahendati 78% kriminaalasjadest (2413), keskmiselt võttis üks menetlus 33 päeva (mediaan 21 päeva). Pikim neist kestis 5468 päeva. 

Üldmenetluses lahendati 8% kriminaalasjadest (244), keskmiselt võttis ühe asja lahendamine üldmenetluses aega 299 päeva (mediaan 201 päeva); pikim üldmenetluses lahendatud kriminaalasi kestis 2464 päeva (Tallinna Sadam).

Vara arestiti 275 kriminaalasjas kokku 92 743 691 € väärtuses (varade arestimise andmed kogus siseministeerium).

Politsei- ja piirivalveameti suurem arestimise väärtus oli kummalgi aastal seotud ühe suuremahulise kriminaalasjaga.

illustratsioon

92 743 691 €

graph

Kriminaalasjade arv

LegendNode

Arestitud vara väärtus

Uurimisasutuste poolt aasta jooksul prokuratuuri saadetud kriminaalasjades arestitud vara väärtus ja kriminaalasjade arv (näidatud on vaid vara arestinud uurimisasutused)