Tapmised ja mõrvad
Registreeriti 33 tapmist ja mõrva koos katsetega. See arv näitab, mitmes juhtumis alustati menetlust tapmise või mõrva kvalifikatsiooniga, kuid mitmel juhul ilmnes hilisema uurimise käigus, et tegu oli õnnetusjuhtumiga, väärinfoga või muu asjaoluga ning niisugust kuritegu toime ei pandud. Seetõttu on tapmiste-mõrvade tegelik ohvrite arv väiksem.
2024. aastal toime pandud kuritegudes sai surma 18 inimest (samapalju hukkunuid oli ka 2022. aastal), mis on kõige väiksem arv alates taasiseseisvumisest. Valdav osa tapmistest ja mõrvadest on läbi aastate olnud seotud ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüliga.
Mõrv
Tapmine
Registreeritud tapmised ja mõrvad (katsetega)
33
tapmist ja mõrva koos katsetega (esialgne kvalifikatsioon)Andmed näitavad juhtumite arvu, milles alustati kriminaalmenetlus tapmist või mõrva käsitleva paragrahvi alusel. Juhtumi kvalifikatsioon võib hiljem muutuda, seda nii kohtueelses uurimises kui ka kohtumenetluses. Statistika kajastab juhtumi teatavaks saamise aastat (mõnel juhul pandi kuritegu toime varem, kuid surnukeha leiti ja seega ka kuritegu registreeriti hiljem).
Juhul kui tapmise või mõrvana registreeritud juhtumis kriminaalmenetlus lõpetati põhjusel, et surma ei põhjustanud teise inimese poolt kasutatud vägivald (nt oli tegu enesetapuga, haigestumisega või õnnetusjuhtumiga), siis jäetakse hukkunute ja toimepanijate arvestusest need juhtumid välja, kuid nad jäävad arvele registreeritud kuriteona.
Trendi need muudatused ei mõjuta, kuid kirjeldatud põhjustel ei tarvitse registreeritud kuritegude arv täpselt kajastada viimast teadaolevat seisu.
18 inimest
Arvesse on võetud KarS § 113 (tapmine) ja § 114 (mõrv) järgi kvalifitseeritud kuriteod, milles oli eesmärgiks ohver või ohvrid tappa ning mis pandi toime 2024. aastal (ei arvestata varem toime pandud kuritegu, mille üks ohver leiti alles nüüd).
Siin pole arvestatud KarS § 118 lg 1 p 7 alusel kvalifitseeritud juhtumeid, kus raske tervisekahjustuse tekitamine tõi ettevaatamatusest kaasa ohvri surma, kuigi seda eesmärki kurjategijal polnud.
Tapmised ja mõrvad (katsetega) aastatel 2019–2024
Andmestiku aluseks on E-toimik
Mehed
Naised
Tapmiste ja mõrvade (katsetega) ohvrite arv soo järgi E-toimiku andmetel
Arvesse võetakse KarS §-de 113 ja 114 alusel registreeritud kuriteod, k.a katsed (enamikul juhtudel ohver hukkus, kuid osal juhtudel jäi ohver kallaletungist hoolimata ellu; harvadel juhtudel jäi kuritegu vaid ettevalmistamise staadiumisse, kus selle toimepanemiseni veel ei jõutud ning ohver füüsiliselt ei kannatanud). Ohvrite arv ei vasta täpselt kuritegude arvule, kuna mõrvade või mõrvakatsete puhul võib ühel kuriteol olla mitu ohvrit. Enamikul juhtudel oli tegu ühe ohvri hukkumiseni viinud kuriteoga, mis kvalifitseeriti tapmisena. Sündmuste asjaolude ning osaliste kirjeldamisel on lähtutud ülevaate koostamise ajal teadaolevast; seetõttu võivad andmed olla ligikaudsed või mittetäielikud (nt on teada leitud ohvri sugu, kuid ei saa kindlaks teha tema täpset vanust).
Mehed
Naised
Tapmise või mõrva (katsetega) toimepanijate arv soo järgi esialgsetel andmetel*
* Kuritegu võidi toime panna varem kui näidatud aastal
Joonis kajastab seisu näidatud aastale järgnenud aasta jaanuaris; andmeid pole hiljem muudetud. Mõnel juhul võis veel menetluses olnud juhtumite kvalifikatsioon hiljem muutuda (sh kohtus).
„Toimepanija“ tähendab isikut, kes käesoleva ülevaate koostamise ajal (jaanuar 2024) oli teadaolevalt kuriteo toime pannud – kuid tegu ei ole lõplike andmetega, kuna enamiku kuritegude puhul polnud veel jõustunud kohtulahendit.
Andmed kuriteo eeldatavalt või tõendatult toime pannud isiku(te) kohta olid teada peaaegu kõigi 2019–2021 ja 2023 registreeritud kuritegude ning kõigi 2022 ja 2024. aastal registreeritud kuritegude kohta.
Kuriteo toimepanija võetakse siin arvesse ka juhul kui ta sooritas enesetapu. Sellisel juhul alustatud kriminaalmenetlus lõpetatakse.
3/4
Tapmise või mõrva (katsetega) toimepanijate vanus perioodil 2019–2024
- 7
isikut nooremad kui 30 aastat
- 18
isikut vanuses 30–59 aastat
- 3
isikut vanuses üle 60 aasta
2/3
alkoholi tarvitanudAlkoholi tarvitamisest või mittetarvitamisest kuriteo toimepanija(te) poolt on 2024. aastal andmeid 23 kuriteo puhul (26 isiku kohta, kellest 17 olid alkoholi tarvitanud; viimastest kolm olid lisaks tarvitanud ka narkootikume).
Tavaliselt pole teada alkoholi tarvitanu täpne seisund kuriteo hetkel (seetõttu ei kasutata mõistet „joove“), kuid enamasti viitavad andmed suure koguse alkoholi tarvitamisele.
Perioodil 2020–2024 oli perevägivallaga seotud tapmiste ja mõrvade (katsetega) puhul alkoholi tarvitanud ligikaudu 2/3 toimepanijaist.
- 2020.
aastal 36 meest ja 8 naist
- 2021.
aastal 17 meest ja 2 naist
- 2022.
aastal 20 meest ja 2 naist
- 2023.
aastal 8 meest ja 4 naist
- 2024.
aastal 15 meest ja 2 naist
enamik
alkoholi tarvitanudAlkoholi tarvitamisest või mittetarvitamisest vahetult enne kuriteo ohvriks langemist on 2024. aastal toime pandud kuritegudes andmed 22 täisealise ohvri kohta, kellest 14 oli alkoholi tarvitanud (üks lisaks ka narkootikume):
- 17 meesohvrist oli 13 alkoholi tarvitanud (üks lisaks ka narkootikume);
- viiest naisohvrist oli üks alkoholi tarvitanud.
Peaaegu kõik
tapmised ja mõrvad (katsetega) 2024. aastal pandi toime terariistaga (kööginuga, pussnuga vm) ja/või peksmisega
Valdav osa tapmisi ja mõrvu on olnud seotud ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüliga, mille ajendiks enamasti olid juhuslikud asjaolud (solvumine, tüli alkoholi pärast, muu olmetüli). Partnerite või pereliikmete puhul võisid sellele lisaks avalduda muud motiivid (armukadedus, isiklikud suhted, rahalised probleemid vms).
Etteplaneeritult või „ratsionaalsetel“ põhjustel (varaline kasu, kättemaks, kuriteo varjamine või põgenemine, vm) pannakse praegu kuritegusid toime harva. Niisuguste kuritegude arv ja ka osakaal oli märksa suurem 1990ndatel.
Omakasuliste mõrvade ligikaudne osakaal surmaga lõppenud tapmistest ja mõrvadest eri perioodidel
Andmed perioodide kohta enne 2020. aastat on ligikaudsed; analüüsides olid hõlmatud vaid näidatud aastad.
1994-1996:
ca 35% kasu saamise eesmärgil (neist röövmõrvad ca 40%)
2007-2010:
ca 11%
2016-2023:
ca 9%
Kasutatud allikad
- Martti Lehti. Viron henkirikollisuus 1990-luvulla. Helsinki, 1997. [Eesti keeles: https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/tahtlikud_tapmised.pdf ]
- Jako Salla, Vania Ceccato, Andri Ahven (2012). Homicide in Estonia. https://www.researchgate.net/publication/226331599_Homicide_in_Estonia
- Andri Ahven, Kaire Tamm (2024). Homicide Patterns in Estonia During the 1994−2023 Period. https://journals.sagepub.com/doi/10.1177/10439862241248059