Perevägivald
Alates 2019. aastast on registreeritud perevägivallakuritegude arv langenud ning viimasel kolmel aastal püsinud sarnasel tasemel. 2024. aastal registreeriti 3373 perevägivallakuritegu, mis on võrreldes 2023. aastaga 5% rohkem. Perevägivallakuritegudest moodustas suurima osa (65%) paarisuhtevägivald. Tüüpiline perevägivalla toimepanija oli meessoost. Noorim perevägivalla toimepanija oli 14-aastane ja vanim 90-aastane. Valdav osa perevägivallajuhtumitest pandi toime naiste ja tüdrukute vastu. Alaealistega seotud perevägivallajuhtumites olid ohvriteks 56% registreeritud juhtudest tüdrukud, 43% poisid ja 1% mõlemad. Lapsevanemana toime pandud registreeritud perevägivallakuritegudes olid toimepanijateks 70% (kasu)isad ja 30% (kasu)emad. Perevägivallaga seotud tapmiste ja mõrvade (koos katsetega) arv langes ühe võrra: 2024. aastal registreeriti viis juhtumit.
Lisaks vägivallakuritegudele võib perevägivalda esineda ka lähenemiskeelu rikkumisena ja ahistava jälitamisena. Peaaegu kolmveerand ahistava jälitamise juhtumitest (72%) oli toime pandud praeguse või endise paarisuhtepartneri, muu pereliikme või sugulase poolt. Rohkem kui pooled juhtumid seisnesid füüsilises ahistamises, kus ilmuti ohvri koju, töökohta, tuttavate-sugulaste juurde vm kannatanuga seotud kohtadesse. Sellele lisandus tihti häirimine mobiiltelefoni, sõnumite, kirjade ja sotsiaalmeedia vahendusel. Tüüpiline lähenemiskeelu rikkuja oli mees, kes rikkus oma endise elukaaslase või abikaasa kaitseks määratud lähenemiskeeldu. Koos lähisuhtes toime pandud ahistava jälitamise ja lähenemiskeelu rikkumise kuritegudega registreeriti 2024. aastal 3494 perevägivallakuritegu.
2024. aastal registreeriti
3373
perevägivallakuritegu
5%
Ametlikku perevägivallastatistikat mõjutab erinevate tegurite seas ka see, kui aktiivselt inimesed politseid kuritegudest teatavad.
Statistikaameti 2023. aastal avaldatud suhteuuringust selgus, et Eestis on 41% naistest ja 33% meestest elu jooksul paarisuhtes vägivalda kogenud, kuid vaid 23% naistest ja 6% meestest teavitasid paarisuhtes kogetud vägivallast politseid.
Allikas: Statistikaamet https://www.stat.ee/et/kalender/andmete-avaldamine-d27245
Registreeritud perevägivallakuriteod
Perevägivalla (lähisuhtevägivalla) hulka kuuluvad karistusseadustiku isikuvastased kuriteod (v.a surnuvastased süüteod), röövimine ja avaliku korra raske rikkumine – juhul kui kuriteo on toime pannud ohvri praegune või endine abikaasa, elukaaslane või partner. Tegu võib olla ka sugulaste, hõimlaste või muude lähisuhtes olevate inimeste vägivallaga, hoolimata sellest, kas toimepanija elab või elas ohvriga samades eluruumides. Lisaks vägivallakuritegudele võib perevägivalda esineda ka nt ahistava jälitamise, lähenemiskeelu rikkumise või muudes kuritegudes. Neid juhtumeid ei ole joonisel hõlmatud, kuid lähisuhtes pandi 2024. aastal toime 106 ahistava jälitamise ja 15 lähenemiskeelu rikkumise kuritegu, mis teeb kokku 3494 perevägivalla kuritegu.
12%
48%
Perevägivallakuritegude osakaal erinevatest kuritegudest
Perevägivald avaldub väga erinevates vormides ja selle osakaal erinevate kuritegude puhul on erinev.
5
2024. aastal pandi kõik perevägivallaga seotud tapmised ja mõrvad (koos katsetega) toime lähedaste pereliikmete poolt: kahel juhul tappis vanem oma alaealise lapse, ühel juhul naine oma abikaasa. Katsete puhul proovis ühel juhul tappa mees oma endist elukaaslast ning ühel juhul täisealine poeg oma isa.
Tuleb arvestada, et tegu on juhtumite esialgse kvalifikatsiooniga, mis uurimise käigus või kohtus võib veel muutuda.
Kehaline väärkohtlemine
Ähvardamine
Kontaktsed seksuaalkuriteod
Muud vägivallakuriteod
Eri liiki vägivallakuritegude osakaal perevägivallakuritegudes
Perevägivallaga seotud tapmised ja mõrvad (katsetega)
Perevägivallakuritegudest registreeriti
30%
Registreeritud perevägivallakuriteod maakonniti 10 000 elaniku kohta
Enamikus maakondades perevägivallakuritegude registreerimine kasvas: Lääne-Virumaal (+92), Ida-Virumaal (+85), Pärnumaal (+59). Kasvu oli märgata Järvamaal (+20) ja Jõgevamaal (+15). Enim vähenes perevägivallakuritegude arv Harjumaal (koos Tallinnaga) (-166) ja Valgamaal (-42).
Praegune või endine abikaasa, elukaaslane või paarisuhtepartner
(Kasu)ema või -isa
Muu sugulane või hõimlane
(Kasu)tütar või -poeg
Perevägivalla toimepanija suhte liigi järgi
84%
Perevägivalla toimepanijatest olid mehed
78%
Perevägivalla ohvritest olid naised (ja tüdrukud)30%
Tegemist on hinnangulise osakaaluga, sest paljudel juhtudel ei ole lapse vanus või osalus teada. 30% hõlmab nii lapsi, kes olid vägivalla otsesed ohvrid kui ka kaudseid ohvreid, kes nägid või kuulsid perevägivalda pealt.
148
ahistava jälitamise kuritegu
27%
28% juhtudest registreeriti ahistava jälitamise kuriteona ohvriga soovimatu kontakti võtmine telefoni, sõnumite, e-kirjade, sotsiaalmeedia vms vahendusel. Peaaegu pooltel juhtudel (42%) ahistati kannatanut füüsiliselt ilmudes tema elu-, töökohta või mujale. 30% ahistamise juhtumitest kasutati mõlemat eelpool mainitud viisi. Mitmel juhul häiris ahistaja oma tegevusega ka ohvri teisi pereliikmeid (näiteks vanemaid, lapsi), sõpru ja töökaaslasi või esitas kannatanu kohta valeinfot või valekaebusi.
- Soovimatu ja häiriv kontaktivõtt mobiiltelefoni, sõnumite, e-kirjade, sotsiaalmeedia kaudu
- Füüsiline jälitamine, kannatanu elu- või töökohta ilmumine
- Solvavate, häirivate kommentaaride või valeinfo internetti või sotsiaalmeediasse postitamine
- Teise inimese häiriv jälgimine teda pidevalt pildistades või filmides
- Kannatanu vara kahjustamine
Registreeritud ahistava jälitamise kuriteod
Ahistava jälitamise kuritegudest peaaegu kolmveerand (61%) pandi toime praeguse või endise elukaaslase, abikaasa või partneri poolt, mis näitab, et enamus ahistava jälitamise juhtudest on seotud lähisuhtevägivallaga.
Praegune või endine abikaasa, elukaaslane või paarisuhtepartner
Muu tuttav
Võõras
Muu sugulane või hõimlane
Määratlemata
Ahistava jälitamise toimepanija suhte liigi järgi
89%
oli ohvriks naine
72%
pandi toime füüsiliselt
73%
5
lähenes kannatanule füüsiliselt
8
saatis kannatanule sõnumeid, e-kirju vms või helistas
6
kasutas mõlemat eelpool mainitud viisi kombineerituna
Lähenemiskeelu rikkumise kuritegude arv
Lähenemiskeeldude arv, mida rikuti
Registreeritud lähenemiskeelu rikkumise kuriteod ja rikutud lähenemiskeeldude arv
Karistatav on lähenemiskeelu korduv rikkumine või kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale. Viimasel aastal on märgatavalt vähenenud korduvad lähenemiskeelu rikkumised. Vaid ühe toimepanija puhul registreeriti kaks lähenemiskeelu rikkumise kuritegu.
Tüüpiline lähenemiskeelu rikkuja oli mees, kes rikkus oma endise elukaaslase, abikaasa või paarisuhtepartneri kaitseks määratud lähenemiskeeldu. Lähenemiskeelu rikkujatest üks oli naine ja 18 mehed.
Nelja
lähenemiskeelu rikkumise juhtumi puhul kasutas rikkuja kannatanu suhtes vägivalda