Arvutikuriteod
Laadi alla .xlsxArvutikuritegude arv on pärast vahepealset langust taas tõusuteel, jäädes vaid napilt alla 2021. aasta koguarvule. Tõusu põhjuseks on vaieldamatult arvutikelmused: neid registreeriti 2022. aastaga võrreldes pea 45% võrra rohkem, kusjuures arvutiandmete- ja süsteemi vastaste (allpool: arvutisüsteemi) kuritegude arv jätkas langustrendi.
Ka 2023. aastal andsid tooni petukõned ja -sõnumid ning erinevate sotsiaalmeedia ja meilikontode hõivamised. Kelmide peamine eesmärk oli saada ligi ohvri pangakontole või isikuandmetele, seejärel tühjendada konto ja/või sõlmida ohvri nimel ilma tema loata lepinguid laenude või muude finantskohustuste võtmiseks, tekitades ohvri jaoks lisaks rahalisele kahjule ka võlgnevuse laenuandja ees.
Arvutiandmete ja -süsteemi kuriteod (§-d 206-207, 216', 217
Arvutikelmused (§ 213)
ARVUTIKURITEOD KOKKU
Sarnaselt varasemaga olid ka 2023. aastal veidi üle poole nn tavalistest kelmustest (KarS § 209) sellised, mis olemuselt sarnased arvutikelmustega - neid käesolevas ülevaates detailsemalt ei käsitleta.
Arvutikelmuseid ja kelmuseid registreeriti kokku 3223; hinnanguliselt võib neist ligikaudu 2100 olla toime pandud arvuti abil.
(71 langus)
160 arvutiandmete ja -süsteemi vastast kuritegu
(432 tõus)
1401 arvutikelmust
Milline oli levinuim arvutikuritegu?
70% arvutisüsteemi kuritegudest moodustas sotsiaalmeedia konto, meilikonto vms kaaperdamine või sulustamine. Tüüpiline oli Facebooki, Osta.ee või meilikonto hõivamine, millele omanik enam ise ligi ei pääsenud.
Arvutikelmustest on lisaks petukõnedele- ja sõnumitele märgatavalt sagenenud 2022. aastaga võrreldes Facebook Marketplace'is (aga ka nt saitidel okidoki ja Yaga) toime pandud pettuste arv, kus libakontot kasutav kelm väidab, et tunneb huvi mõne müüdava eseme vastu ning saadab müüjale lingi, kuhu tuleb tehingu või kullerteenuse kinnitamiseks isikuandmed sisestada. Ohvri andmetega teeb kelm omavoliliselt tehinguid ning tekitab seeläbi ohvrile rahalist kahju.
70% arvutisüsteemikuritegudest olid sotsiaalmeedia ja meilikonto hõivamised
Lunaraha nõuti 4% arvutisüsteemi kuritegude puhul, enamasti virtuaalvääringus
9% kelmustest leidis aset Facebook Marketplace'is või muudes ostu-müügi keskkondades
Petukõnedes kasutati 32% juhtudel tarkvara arvutiekraani ülevõtmiseks; sageli paluti ohvril tehingud PIN2-koodi abil digiallkirjastada
Enamasti tutvustasid kelmid end pangatöötaja või politseinikuna
12% nn serveriründed, kus mh varastati olulisi kliendiandmeid
25% arvutikelmustest olid petukõned ja -sõnumid
Petukõne puhul hoiatas kelm üldjuhul, et ohvri kontol toimub kahtlane tegevus, mille takistamiseks tuleb kiiresti tegutseda. Sage oli ka skeem, kus esmase kontakti loonud kelm suunas ohvri edasi järgmise kelmi poole, kes „aitas“ ohvril pangakonto turvalisuse tagada.
Petusõnumite osakaal arvutikelmustest on võrreldes 2022. aastaga langenud ligi 30%. Levinuimad on jätkuvalt sõnumid, mis teavitavad paki peatsest saabumisest automaati ning kus tuleb lingi kaudu edasi liikuda, et tasuda nt tollimaks või hoiatatakse, et tuleb kontrollida enda pangakonto andmeid. Sõnumeid saadetigi enamasti pankadelt ja postiteenuse osutajatelt, kuid mõnel korral ka nt maksu- ja tolliameti ja Booking.com nimel.
Kes oli arvutikuriteo ohver?
42 a naine - arvutiüsteemi kuriteo ohver
68 a naine - petukõne ohver
74% petukõne ohvritest venekeelsed
29% arvutisüsteemi kuritegude ohvritest ettevõtted
Kui suur kahju arvutikuritegudega tekitati?
Keskmine kahju (mediaan)
8400€
4300€
792€
Eesti elanike küsitlus
2023. aasta lõpul uuriti Eesti elanike käest (veebis vastas 2000 inimest), milliste kuritegudega nad olid viimase 12 kuu jooksul kokku puutunud. Loetelu vastajatele pakutud olukordadest ei pruugi tingimata viidata sellele, et vastaja reaalselt kuriteo ohvriks langes, kuid küsitlusega on võimalik mõista inimeste kogemusi.
78%vastanutest oli kokku puutunud vähemalt ühega nimetatud arvutikuritegudest
2019
2020
2021
2022
2023