Vangistus
Laadi alla .xlsx
2023. aasta lõpul oli Eesti vanglates ja arestimajades 1841 inimest, sh
1525 süüdimõistetut
297 vahistatut
19 väärteoaresti all olijat
Kümne aastaga on vangide arv vähenenud ligikaudu 1250 võrra, sh viimasel seitsmel aastal püsivalt ja viimasel aastal 235 isiku võrra ja langus oli võrreldes eelnevate aastatega suurem ehk ca 12%. 
Süüdimõistetud
Vahistatud
Arestialused
Vangide arvu vähenemist on põhjust eeldada ka lähiaastatel. Selle peamised põhjused on:
alaealiste ja noorte kinnipeetavate arvu vähenemine, kuna neile kohaldatakse karistusena reeglina vangistuse alternatiive
uute kinnipeetavate puhul lühem reaalse vangistuse pikkus
vahistamiste lühenenud pikkused
suurenenud tingimisi enne tähtaega vabanemiste osakaal
2023. aasta lõpul oli Eestis kõige vähem vange pärast iseseisvuse taastamist:
134 vangi 100 000 elaniku kohta vanglates koos arestimajadega
Euroopa Liidu riikides keskmiselt on 100 000 elaniku kohta 106 kinnipeetavat
Eestis oli 2023. aasta lõpul kolm vanglat
Vange oli
- Tallinna vanglas 697
- Tartu vanglas 551
- Viru vanglas 587
Avavanglas oli 208 vangi (2022: 187) (+21 tõus)
Kinnises vanglas oli 1627 kinnipeetavat (2022: 1889) (-262 langus)
Süüdimõistetu
Sh avavanglas
Vahistatu
Arestialune
Vabad kohad
Täidetud kohad
Vanglates oli 2023. aasta lõpul kokku 3278 kohta
Vabade vanglakohtade arv on suurenenud vangide arvu jätkuva vähenemise tõttu
Praegu on vanglate täituvus 56% sh kinnises vanglas 54% ja avavanglas 88%
2023. aasta lõpul oli vangide seas
1745 meest (95%)
88 naist (5%)
Vangidest 67% olid Eesti kodanikud, 23% määratlemata kodakondsusega, 6% Venemaa kodanikud ja 4% muu välisriigi kodakondsusega.
Rahvuse järgi oli vanglas ligikaudu võrdselt eestlasi (815) ja vene rahvusest (824) isikuid. Ukraina rahvusest isikute arv (30) on vanglates võrreldes enne Ukraina rahvusest isikute sisserände suurenemise aastaid vastupidiselt kardetule hoopis vähenenud.
Eesti
Määratlemata
Venemaa
Muu riigi kodakondsus
14-23
24-33
34-43
44-53
54 ja enam
Vangide keskmine vanus 2023. aastal oli 40 aastat
Kinnipeetavate keskmine vanus on viimased kümmekond aastat kasvanud, kuid 2023. aastal märkimisväärset muutust ei olnud.
Ligikaudu viiendik vangidest kannab vangistust esmakordselt
Vangistuse korduvuse arvestamisel ei ole arvesse võetud ainult süüdimõistetuna vangistuse kandmist, vaid ka varasemaid vahistamisi ja areste.
2021
2022
2023
Raskeima süüteo järgi vähenes 2023. aastal karistust kandvate vangide arv enamiku kuriteoliikide puhul. 
Varguse eest vanglas viibivate süüdimõistetute arv on viimastel aastatel püsinud samal tasemel.
Aastavahetusel vanglas viibinud süüdimõistetutele mõistetud karistuse keskmine pikkus oli 5 aastat ja 10 kuud; karistuste mediaan oli 4 aastat ja 3 kuud.
2023. aastal vanglasse saabunud süüdimõistetutele mõistetud karistuse keskmine pikkus oli 1 aasta ja 4 kuud; karistuste mediaan 10 kuud.
Mõistetud karistusaegade lühenemine kiirendab vanglast rotatsiooni vabadusse ja ennustab süüdimõistetute arvu vähenemist ka 2024. aastal.
Vahistatud
Süüdimõistetud
Vangid kokku
2023. aasta lõpul viibis vanglas 1 alaealine süüdimõistetu ehk viimasel viiel aastal on alaealiste vangide arv vähenenud ligikaudu
Aasta jooksul võeti vahi alla 794 isikut, kellest 69% viibis vahi all algselt määratud kaks kuud.
Enam kui üks aasta viibis vahi all 3% vahistatutest.
2023. aastal oli vahistamise keskmine pikkus 80 päeva.
2023. aastal vabanes vanglatest ja arestimajadest 1145 süüdimõistetut
Süüdimõistetutest vabanes enam kui pool (61%) koos hilisema kriminaalhoolduse käitumiskontrolliga.
2023. aastal vabanes vanglatest veel:
428 arestialust
2073 kainenema toimetatud isikut
1107 kuni 48 tunniks kinnipeetut
8 kaitseväe arestialust