Vägivallakuriteod
Laadi alla .xlsxVägivallakuriteod moodustasid ühe neljandiku registreeritud kuritegude koguarvust. Nende arv vähenes 1%.
Valdava osa vägivallakuritegudest moodustasid kehalise väärkohtlemise juhtumid, mida registreeriti 5453 (+24). Ähvardamisi registreeriti 572 (-62); avaliku korra raskeid rikkumisi 215 (-49). Röövimiste arv vähenes kümnendat aastat järjest; neid registreeriti 77 (-21).
Vägivallakuritegusid*
registreeriti7012
26%kõigist kuritegudest
* Vägivallakuritegude hulka kuuluvad karistusseadustiku isikuvastased kuriteod (v.a §-d 137-140 ja 148-150), samuti röövimine (§ 200), avaliku korra raske rikkumine (§ 263) ning vägivald võimuesindaja või muu avalikku korda kaitsva isiku suhtes (§ 274).
Vägivallakuritegude enamiku moodustab kehaline väärkohtlemine78%
Vägivallakuritegude arv vähenes (1% langus)
Röövimised
Registreeriti
23 tapmist ja mõrva (katsetega) (2022: 27)
37 raskete tervisekahjustuste tekitamist (2022: 58)
Röövimiste arv vähenes (24% langus)
Statistika maakonniti
10 000 elaniku kohta registreeriti Eestis51 vägivallakuritegu
Maakondadest registreeriti vägivallakuritegusid 10 000 elaniku kohta kõige rohkem Ida-Virumaal (104), Valgamaal (65) ja Läänemaal (63)
Ohvriuuring
Vägivaldse ründe ohvriks langenud inimeste osakaal on võrreldes eelmise kümnendi algusega vähenenud, kuid viimastel aastatel on see näitaja püsinud samas suurusjärgus.
2023. aastal langes küsitletutest
2% vägivaldse ründe ohvriks
4% vägivallaga ähvardamise ohvriks
Vägivaldse ründe ohvreid on keskmisest enam olnud noorte seas: 2023. aastal langes ohvriks
6% 15-19-aastastest
3% 20-29-aastastest
Vägivallaga ähvardamine
Vägivaldne rünne
Ohvriuuringu küsitlus
Ohvriuuringus küsitletutest langes 2023. aastal rahvuse, rassi, nahavärvi, religiooni, puude või seksuaalse orientatsiooni tõttu
1,1% füüsilise ründe ohvriks
8,2% suulise või kirjaliku ründe ohvriks, sh
3,4% ühel korral
4,8% korduvalt