Jätkutoe eesmärk on parandada vanglast vabanenute sotsiaalset kaasatust ja võimalusi iseseisvaks toimetulekuks. Jätkutoena pakutakse tugiisikuteenust kestusega kuni 18 kuud ja nõustamisega ajutist majutusteenust kuni 12 kuuks. Nõustamisega ajutisele majutusteenusele saab suunata ka karistusest tingimisi vabastatuid.

Aastatel 2015-2023 kasutas jätkutuge 1295 kordumatut inimest, sh 106 naist (8%). 2022. aastal vanglast vabanenutest ja tugiisikuteenust kasutanutest olid 86% vanglast karistuse lõpuga vabanenud. Majutusteenuse kasutajatest 77% olid käitumiskontrolli all, nendest koguni 42% olid vabanenud vanglast tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla.

Keskmine tugiisikuteenuse kasutaja oli 42aastane Eesti kodakondsusega meessoost isik, kes vabanes vanglast karistuse lõpuga. Tema vangistuses viibitud aeg oli 44 kuud ja ta kasutas tugiisikuteenust kaheksa kuud. Keskmine majutusteenuse kasutaja oli 35aastane meessoost Eesti kodakondsusega isik, kes vabanes vanglast tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Tema vangistuses viibitud aeg oli 28 kuud ja ta kasutas majutusteenust kuus kuud.

Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatud projekt „Vanglast vabanenute jätkutugi“ lõppes 31.12.2023. Alates 2023. aasta lõpust rahastatakse jätkutuge Justiitsministeeriumi ja Euroopa Sotsiaalfond+ kaasrahastatud projekti „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“ eelarvetest.