Alates 2019. aastast on registreeritud perevägivallakuritegude arv langenud. 2023. aastal registreeriti 3186 perevägivallakuritegu, mis on võrreldes 2022. aastaga 2% vähem. Perevägivallakuritegudest moodustas suurima osa (66%) paarisuhtevägivald. Tüüpiline perevägivalla toimepanija oli meessoost. Noorim perevägivalla toimepanija oli 13-aastane poiss ja vanim 91-aastane mees. Valdav osa perevägivallajuhtumitest pandi toime naiste ja tüdrukute vastu. Alaealistega seotud perevägivallajuhtumites olid ohvriteks 59% tüdrukud ja 41% poisid. Lapsevanemana toime pandud perevägivallakuritegudes olid toimepanijateks 67% (kasu)isad ja 33% (kasu)emad ning ohvriteks 43% poisid ja 57% tüdrukud.

Perevägivallaga seotud tapmiste ja mõrvade (koos katsetega) arv langes ühe võrra: 2023. aastal registreeriti kuus juhtumit.

Lisaks vägivallakuritegudele võib perevägivalda esineda ka lähenemiskeelu rikkumisena ja ahistava jälitamisena. Ligikaudu kolmveerand ahistava jälitamise juhtumitest (72%) oli toime pandud praeguse või endise paarisuhtepartneri, muu pereliikme või sugulase poolt. Rohkem kui pooled juhtumid seisnesid füüsilises ahistamises, kus ilmuti ohvri koju, töökohta, tuttavate-sugulaste juurde vm kannatanuga seotud kohtadesse. Sellele lisandus tihti häirimine mobiiltelefoni, sõnumite, kirjade ja sotsiaalmeedia vahendusel. Tüüpiline lähenemiskeelu rikkuja oli mees, kes rikkus oma endise elukaaslase või abikaasa kaitseks määratud lähenemiskeeldu. Koos lähisuhtes toime pandud ahistava jälitamise ja lähenemiskeelu rikkumise kuritegudega registreeriti 2023. aastal 3401 perevägivallakuritegu.