Kuritegude lahendamine

2025. aastal registreeriti 28 033 kuritegu ning kohtueelses menetluses lahendati 14 235 kuritegu, mis tähendab, et kuritegude lahendamise määr oli 51% (2024: 48%).*

Prokuratuur saatis kohtusse 3265 isikut ning lõpetas kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlusel 3149 isiku suhtes.

Kohtu I astmes sai lahendi 3177 kriminaalasja (11 886 kuritegu), neist valdav osa kokkuleppemenetluses (78%). Menetlusaeg oli kõige pikem üldmenetluses (mediaan 203 päeva) ja kõige lühem kokkuleppemenetluses (mediaan 23 päeva). Pikim 2025. aastal lõppenud kriminaalmenetlus kohtu I astmes oli kokkuleppemenetlus, mis kestis 2652 päeva.

Vt mõistete selgitusi eraldi avanevast infokastist.

* Lahendatud on kuriteod, mis on saadetud kohtusse või milles kahtlustatav on teada, kuid kriminaalmenetlus on otstarbekusest lõpetatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 201–205 alusel. Lahendamise määr on vaatlusalusel aastal lahendatud kuritegude arvu (olenemata kuriteo registreerimise aastast) ning samal aastal registreeritud kuritegude arvu suhe protsentides.

Kohtueelse menetluse tulemused

Lahendatud kuriteod*

9964 kuritegu saadeti kohtusse arutamiseks

4431 kuriteo puhul lõpetati menetlus otstarbekusest (KrMS §-d 201-205), neist

3570 (81%) avaliku menetlushuvi puudumise tõttu(KrMS § 202)
447 (10%) alaealise toimepanija suhtes (KrMS § 201)
204 (5%) lõpetati karistuse ebaotstarbekuse tõttu (KrMS § 203)
110 (2%) lõpetati, sest kuriteoga tekitatud kahju heastati (KrMS § 203¹)

* Ümardamise tõttu jääb protsentide summa alla 100%

Lahendamata jäänud kuriteod ning menetlust välistava asjaolu ilmnemisel lõpetatud menetlused

7743 kuriteo puhul jäi toimepanija tuvastamata ning menetlus lõpetati (KrMS § 200¹)

5784 kuriteo puhul lõpetati menetlus kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemise tõttu (KrMS § 200)

Lahendamata jäänud kuriteod ning menetlust välistava asjaolu ilmnemisel lõpetatud menetlused — Otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud menetluste struktuur lõpetamise aluse järgi (% kuritegude koguarvust, mille puhul menetlus otstarbekusest lõpetati)

Kohtueelse menetluse tulemused 2025. aastal

Kriminaalmenetluse otstarbekusest lõpetamine

Kui kriminaalmenetluses on tuvastatud kuriteos kahtlustatav isik ning prokuratuuri hinnangul on tegu karistatava teoga, võib prokuratuur - kohtusse saatmise alternatiivina - isiku suhtes teatud tingimustel (nt kui tegu on alaealisega või kohtuliku karistuse mõistmine pole otstarbekas) menetluse otstarbekusest lõpetada.

Nagu ka 2024. aastal saatis prokuratuur 2025. aastal lahendatud kuritegudest ca 2/3 kohtusse ja lõpetas menetluse otstarbekuse kaalutlusel ca 1/3 kuritegudes.

Kuritegude lahendamine

Lahendatud kuritegude ja registreeritud kuritegude arv ning kuritegude lahendamise määr kohtueelses menetluses

14 235 kuritegu lahendati*

* Seoses uuele andmebaasile üleminekuga muutus arvestusmetoodika, mistõttu joonisel „Lahendatud ja registreeritud kuritegude arv“ esitatud andmed võivad erineda 2023. aastal ja varem avaldatust.

Lahendatuks loetakse kuriteod, mille menetlus on otstarbekusest lõpetatud (KrMS-i §-de 201–205² alusel) või mille prokuratuur on kohtusse saatnud. Kuriteod, mis vaatlusaluse aasta jooksul lahendati, võivad olla registreeritud ka varem.

Lahendatud kuritegude koguarvu hulka ei ole arvestatud psühhiaatrilise sundravi menetlusi, kuid need ei ole viimastel aastatel ületanud 100 piiri ning näitajaid märkimisväärselt ei mõjuta.

51%oli kuritegude lahendamise määr

Lahendamise määr

enamlevinud kuriteoliikides:

39% varavastased kuriteod
50% isikuvastased kuriteod
96% liikluskuriteod

Kuritegude lahendamist mõjutavad

mitmed faktorid, menetlusasutuste

töö on vaid üks neist

Jälgimis- ehk sekkumiskuritegude puhul (nt enamik liiklus- ja narkokuritegusid) selgub toimepanija kuriteo ilmsikstulekul; sama kehtib nn ohvrita kuritegude (nt maksupettused) puhul. Seetõttu on lahendamise määr selliste kuritegude puhul kõrgem
Näitaja on madalam varavastaste jt kuritegude puhul, kus enamasti pole menetluse alustamise hetkel teo toimepanija teada või on juhtumi asjaolud veel ebaselged.

Kohtumenetlus I astme kohtutes

Kohus saab kriminaalasja arutada mitmes eri menetlusliigis.

Üldmenetlus on klassikaline võistlev menetlus, kus osapooled (prokuratuur, kaitsja ja süüdistatav) esitavad oma tõendid ja kohtuistungil küsitletakse tunnistajaid, kannatanuid, süüdistatavat, eksperte jt.

Peale selle lahendatakse kuritegusid erinevates lihtmenetlustes, mille puhul kriminaalmenetlus toimub lihtsustatud ja kiirendatud korras. Eristada võib kolme peamist menetlusliiki: kokkuleppemenetlus, lühimenetlus ja käskmenetlus.

Lisaks eelnimetatud kolmele tuntakse kriminaalmenetluses kiirmenetlust. Kiirmenetluses esitab prokurör 48 tunni jooksul pärast isiku kinnipidamist või vahetult pärast kuriteo toimepanemisele järgnenud ülekuulamist kohtule taotluse menetleda kriminaalasja kiirmenetluses. Kohtumenetlus kiirmenetluses toimub üld-, lühi-, kokkuleppe- või käskmenetluse sätteid järgides.

Keskmine menetlusaeg kajastab lahendi tegemiseni kuluvat aega alates kriminaalasja kohtusse saabumisest kuni esimese astme kohtulahendini, sõltumata sellest, kas lahend jõustub või kaevatakse kõrgema astme kohtusse.

I astme kohtutes lahendati 2025. aastal

3180 kriminaalasja, neist

1360 Harju Maakohtus
703 Tartu Maakohtus
651 Viru Maakohtus
466 Pärnu Maakohtus

Kohtumenetluse mediaanpikkus päevades maakohtutes I astme kohtulahendini, 2025

78%kriminaalasjadest lahendati I astme kohtutes kokkuleppemenetluses

Kokkuleppemenetluses lahendati 78% kriminaalasjadest (2474), keskmiselt võttis üks menetlus 36 päeva (mediaan 23 päeva). Pikim neist kestis 2652 päeva.

Lühimenetluses lahendati 14% kriminaalasjadest (448), keskmiselt võttis üks menetlus 52 päeva (mediaan 35). Pikim neist 564 päeva.

Üldmenetluses lahendati 7% kriminaalasjadest (228), keskmiselt võttis ühe asja lahendamine üldmenetluses aega 263 päeva (mediaan 203 päeva); pikim üldmenetluses lahendatud kriminaalasi kestis 2246 päeva.

Käskmenetluses lahendati 30 kriminaalasja (ligikaudu 1% kõigist lahendi saanud kriminaalasjadest), keskmiselt võttis üks menetlus 27 päeva (mediaan 24 päeva). Kõige pikem lahendi saanud käskmenetlus kestis 30 päeva.

Lühimad menetlused kestsid 2025. aastal üldiselt 1-2 päeva; erandiks üldmenetlus ja käskmenetlus, kus lühimad menetlused kestsid vastavalt 3 ja 5 päeva.

Kohtumenetluse keskmine pikkus päevades I astme kohtulahendini (mediaan)

Vara arestiti 2025. aastal

163 kriminaalasjas kokku

24 419 359 €

väärtuses (varade arestimise andmed kogus siseministeerium)

Arestitud varaga prokuratuuri saadetud kriminaalasjade arv:

135 politsei- ja piirivalveamet (2024: 124; 2023: 118)
24 maksu- ja tolliamet (2024: 16; 2023: 15)
4 kaitsepolitseiamet (2024: 1; 2023: 1)

2025. aastal prokuratuuri edastatud kriminaalasjades arestitud vara väärtus uurimisasutuste kaupa (eurodes)

Perioodil 2023–2025 prokuratuuri edastatud kriminaalasjades arestitud varade väärtused (eurodes)