Alates 2019. aastast on registreeritud perevägivallakuritegude arv langenud ning viimasel kolmel aastal püsinud sarnasel tasemel. 2025. aastal registreeriti 3125 perevägivallakuritegu, mis on võrreldes 2024. aastaga 7% vähem. Perevägivallakuritegudest moodustas suurima osa (68%) paarisuhtevägivald. Tüüpiline perevägivalla toimepanija oli meessoost. Noorim perevägivalla toimepanija oli 14-aastane ja vanim 88-aastane. Valdav osa perevägivallajuhtumitest pandi toime naiste ja tüdrukute vastu. Alaealistest ohvritest moodustasid 55% tüdrukud ja 45% poisid.

Perevägivallaga seotud tapmiste ja mõrvade (koos katsetega) arv kasvas kolme võrra: 2025. aastal registreeriti kaheksa juhtumit. Perevägivalla tõttu hukkus 2025. aastal kuus inimest.

Lisaks vägivallakuritegudele võib perevägivalda esineda ka lähenemiskeelu rikkumisena ja ahistava jälitamisena. Üle poolte ahistava jälitamise juhtumitest (54%) oli toime pandud praeguse või endise paarisuhtepartneri, muu pereliikme või sugulase poolt. Ligi pooltel juhtudest toimus ohvriga soovimatu kontakti võtmine telefoni, sõnumite, e-kirjade, sotsiaalmeedia vm info- ja kommunikatsioonitehnoloogiavahendite vahendusel. Umbes kolmandikul juhtudest ahistati kannatanut füüsiliselt, ilmudes ohvri koju, töökohta või mujale kannatanuga seotud kohtadesse. Kasutati ka mõlema eelnimetatud viisi kombineerimist. Tüüpiline lähenemiskeelu rikkuja oli mees, kes rikkus oma endise elukaaslase või abikaasa kaitseks määratud lähenemiskeeldu. Koos lähisuhtes toime pandud ahistava jälitamise ja lähenemiskeelu rikkumise kuritegudega registreeriti 2025. aastal 3305 perevägivallaga seotud kuritegu.