Kelmused
Registreeritud kelmuste arv 2025. aastal oli 3423, mis on 6% väiksem kui 2024. aastal (3659); nende hulka arvestati kelmused (KarS § 209) ja arvutikelmused (KarS § 213). Lisaks registreeriti 29 kindlustuskelmust (KarS § 212), 13 investeerimiskelmust (KarS § 211) ning 7 soodustuskelmust (KarS § 210).
2025. aastal jätkusid juba tuttavad petukõnede ja õngitsuste skeemid, kuid lisaks ilmus välja veel hulk taktikaid, millega ohvritelt raha välja peteti. Näiteks helistati varasemast märkimisväärselt enam erinevate energiapakkujate nimel (valdavalt ettekäändega, et elektriarvesti on vaja uue vastu vahetada). Suhtlusprogrammis Messenger levis kasutajalt kasutajale viirus, kus kaaperdatud kontode kaudu kutsuti osalema kaupluse poolt korraldatud õnneloosis, mille peatne võit kahe vahel jagamisele pidi minema; see päädis hoopis ohvri pangakontolt tema nõusolekuta tehtud väljamaksetega ning omakorda tema sõpradele-tuttavatele edastatud viirusega.
Kelmide peamine eesmärk on jõuda ohvrite isikuandmete ja rahani – olgu selleks kas PIN-koodid, pangakonto andmed või muu info, mille abil on võimalik jõuda ohvri pangakontoni või võtta ohvri nimel laene või järelmaksulepinguid, mille tulem ohvrini kunagi ei jõua. Üldjuhul kasutatakse selleks küll kõikvõimalikke vahendeid alates manipuleerimisest kuni verbaalsete ähvardusteni, kuid füüsiline rünne on aastate jooksul olnud siiski haruldane.
NB! Väga väheste kuritegude puhul selgub (kogu)kahju kuriteo registreerimisel, seda ka kelmuste puhul. Allpool välja toodud rahaliste kahjude puhul arvestati vaid neid kuritegusid, mille puhul esialgne kahju oli registreerimise hetkel teada (2025. aastal ca 92% juhtumitest).
2025. aastal registreeriti kokku3423kelmust ja arvutikelmust,
mis oli 6% vähem kui aasta varem.
- 2122 kelmust (KarS § 209)
- 1301 arvutikelmust (KarS § 213)
- 35% petukõned
- 15% ostu-müügi keskkondade müügipettused,
neist omakorda 44% pandi toime
Facebook Marketplace keskkonnas - 12% õngitsused
- 7% petlikud investeerimisvõimalused
- 6% isikuandmete vargused
- 4% varastatud pangakaardiga tehtud tehingud
- 1% ettevõtete vastased
788korral (22% kõigist
juhtumitest) võeti ohvrite
nimel kiirlaene ja/või muid
finantskohustusi (nt
järelmaksuga tooted).
388korral õhutati ohvreid viima
pangakaart pakiautomaati või
andma see kullerile. Mõnel juhul
tegid kelmid ise ohvri nimele
virtuaalkaardi, millega raha
automaadist välja võeti.
Arvutikelmused
Kelmused (§ 213)
Kelmuste ja arvutikelmuste ohvrid
Kelmuste ja arvutikelmuste
ohvreid oli teadaolevalt2106, neist
- 964 meest (46%)
- 1142 naist (54%)
Ohvriks langenud
naiste arv ja osakaal
oli suurim 72+
vanusegrupis.
Suuremad erinevused sugude lõikes olid kõnekelmuste (M=378, N=590), petlike investeerimisvõimaluste (M=135, N=78) ning õngitsuste puhul (M=74, N=143).
Sarnaselt varasemate aastatega oli kõige enam venekeelseid ohvreid petukõnedes (RU 473; EE 101; UA 68), mis tähendab, et kuigi sagenenud on ka eestikeelsed petukõned ei ole venekeelsed kusagile kadunud. Eestikeelseid ohvreid oli enim ostu-müügikeskkondade kelmuste puhul (EE 196; RU 55; UA 15).
Ohvriks langesid enamasti füüsilised isikud, kuid 11% (2024: 12%) ohvritest olid juriidilised isikud ja/või mõlemad (näiteks tegi kelm tühjaks nii ohvri isikliku pangakonto kui sellega seotud ettevõtte konto).
Mees
Naine
Tuleb meeles pidada, et kuigi mõne kelmuseliigi puhul domineerib teatud sugu, vanus või emakeel, on kelmi jaoks potentsiaalne ohver igaüks, kellel on pisutki raha sokisahtlis või pangakontol (olenemata valuutast).
Kelmuste ja arvutikelmustega tekitatud
hinnanguline kogukahju
Teadaolevalt tekitati eraisikutele kahju summas22 000 000 €
Suurimad kahjud juhtumi kohta tekitati
juriidiliste isikutele, keskmiselt summas46 710 €
Keskmine eraisikule tekitatud
kahju ühe juhtumi kohta oli7637 €
mediaankahju2528 €
Petukõned
Petukõnede taktikad olid laias laastus sarnased varasemate aastatega. Jätkuvalt levis kaheastmeline skeem, kus kõigepealt helistati näiteks riigiasutuse nimelt (tervisekassa, sotsiaalkindlustusamet, maksu- ja tolliamet, fiktiivsed pensioniga seotud „ametid“ jne) ning paluti sisestada PIN-1, veidi aega hiljem tuli aga juba järgmine kõne kas panga või politsei nimelt, kus väideti, et eelnevalt sisestatud PIN-1 on seadnud ohtu pangakontol oleva raha ning selle päästmiseks tuli järgida kelmide antud juhiseid.
196 korral teatati ohvrile, et tema lähedane sattus avariisse ning tema või teise osapoole tervis oli suures ohus ning tuli tasuda raviarved või maksta suur summa raha kriminaalmenetluse ennetamiseks.
110 korral helistati mõne energiafirma nimel, enamasti väitega, et on tarvis elektriarvestit kontrollida või see välja vahetada.
Kannatanule helistati ja öeldi, et „helistavad elektrifirmast, on vaja voolumõõtja üle kontrollida“. Seejärel öeldi, et on vaja isik tuvastada. PIN-1 sisestati kahel korral ning siis lõpetati kõne. Mõni aeg hiljem helistati kannatanule uuelt numbrilt, SEB küberturvaosakonnast. Teatati, et pangas toimusid kahtlased tehingud. Edasi toimus suhtlus WhatsAppi videokõne kaudu. Kõned toimusid kahe erineva numbriga ning kestsid kokku paar tundi, lõpetada ei lastud ja helistati tagasi kui kõne katkes. PIN-1 ja PIN-2 sisestati kolmel-neljal korral. Lõpuks kannatanu helistas teise telefoniga SEB kontorisse, sealt öeldi, et tegemist on pettusega. SEB kontolt kanti raha Swedbank kontole ja sealt edasi, summa oli kokku umbes 40 000 €.
Mees
Naine
Kannatanule helistas naisterahvas, kes esitles end tema lapselapsena ning väitis, et ta sattus liiklusõnnetusse ja selle tagajärjel vigastatud naisele tuleb maksta valuraha. Seejärel helistas kannatanule meesterahvas, kes esitles end tema lapselapse advokaadina ning palus panna sularaha kotti koos teiste asjade ja toiduainetega. Hiljem tuli kannatanu korterisse tundmatu mees, kellele kannatanu andis üle ettevalmistatud koti, milles mh oli13 000 €; samuti andis ta 200 € sõidukulude hüvitamiseks. Samal õhtul helistas kannatanu oma tütrele, kes kinnitas, et tema lapselaps ei olnud liiklusõnnetuses – tegemist oli pettusega.
Kannatanule helistati „pensionifondist“ ning teatati, et tal on vaja broneerida aeg visiidiks, suhtluse käigus kannatanu ütles enda Smart-ID PIN-1. Hiljem helistas talle mees, kes tutvustas ennast "Swedbank" töötajana ning selgitas, et talle olid varem helistanud kelmid ja on vaja öelda oma PIN-2 kood selleks, et raha säilitada. Uskudes, et nii päästab ta oma raha kelmidelt, kinnitas kannatanu "pangatöötaja" tehingud oma Smart-ID koodidega, mille tulemusel oli kannatanu säästudest 495 € üle kantud tuvastamata isikule. Samuti oli kannatanu nimel vormistatud laenud krediidiasutustelt summas 4000 €. Kelmusega tekitati varaline kahju 4394 €.
Petukõnedega tekitati eraisikutele
kokku kahju veidi üle 10 miljoni €
Keskmine kahju juhtumi kohta oli 10 129 €
ja mediaankahju oli 6000 €
Väiksemad petukõnedega tekitatud kahjud jäid
sadadesse eurodesse ja suurimad ulatusid
kümnetesse tuhandetesse eurodesse.
Tüüpiline petukõne
ohver oli venekeelne
vanemaealine naine.
Kannatanu sai kõne väidetavalt sotsiaalkindlustusametilt, vestluse käigus ütles ta oma isikukoodi ja kinnitas mingi tehingu Smart-ID PIN-koodiga. Seejärel helistas kannatanule isik, kes esitles ennast panga turvaosakonna töötajana ning kelle juhiseid järgides kannatanu kinnitas mitu tehingut Smart-ID PIN-koodidega ning andis oma kodusel aadressil tulnud kullerile oma pangakaardi. Hiljem selgus, et sularahas oli välja võetud 3500 €.
järgmisi juhiseid:
- ohvril tuleb kelmuse tõkestamiseks raha kanda „turvalisele kontole“
- raha anda kullerile, kes tuleb ohvri ukse taha
- raha saata taksoga „panka“ või „politseinikele“
- pangakaart panna pakiautomaati või anda kullerile „kontrolliks“ või „hävitamiseks“
- laadida alla programm AnyDesk (või mõni muu tarkvara, mis võimaldab kelmidel kannatanu arvutiekraan üle võtta ning seal ise toimetada)
- väideti, et ohver on osa salajasest ja suurest politseioperatsioonist, mille tõttu ei tohi ohver kellelegi öelda, et ta "politseiga" koostööd teeb
Ostu-müügikeskkonnad
Ostu-müügikeskkondades toime pandud kelmused olid petukõnede järel ühed levinumad petuskeemid. Need pandi toime valdavalt populaarsetes kasutajalt kasutajatele müügikeskkondades (Facebook Marketplace, Yaga, Okidoki jne), kuid oli ka libaveebipoode, mis mõni aeg pärast ostu kaduma kippusid.
266 juhul inimesed ostsid kauba ning tasusid selle eest kas osaliselt või tervenisti, kuid ei saanud seda kunagi kätte. Selle skeemiga kaotasid ohvrid keskmiselt ca 1650 € juhtumi kohta.
120 juhul oli tegemist nn kullerilingi pettustega (peamiselt Facebook Marketplace keskkonnas), kus saadeti kas müüjale või ostjale paki teele paneku vormistamiseks link, kuhu ohver sisestas isikuandmed ja mida seejärel kasutati tema kontodele juurdepääsuks. Selle skeemiga kaotasid ohvrid keskmiselt ca 2400 € juhtumi kohta.
Kannatanu müüs Facebook Marketplace keskkonnas elektrilist tõukeratast 1500 euro eest. Müüjaga võttis ühendust Facebooki kasutaja, kellega lepiti kokku kohtumine. Kohale tulid kolm noormeest. Ostja oli saatnud kannatanule oma õpilaspileti ja ID-kaardi, kohale tulnud isik sarnanes dokumendifotodel olevaga. Ta väitis, et soovib tõukeratta eest maksta Wise pangas ning saatis kannatanule kuvatõmmise maksekorraldusest Wise keskkonnas summas 1500 €; müüja nägi seda oma telefonis ja andis tõukeratta ostjatele üle. Maksekorraldusega loodi müüjale teadvalt väär mulje, tegelikkuses mingit makset jalgratta eest ei tehtud.
Kannatanu ostis Facebook Marketplacest 480 euroga videokaardi. Suhtles müüjaga Messengeris, kes palus kanda raha tema poja Leedu kontole. Kannatanu kandis raha; müüja saatis video, et pakk on automaadis ja lisas paki jälgimiskoodi. Hiljem uuris kannatanu müüjalt, kus pakk on, aga vastust ei saanud. Omnivast teatas, et pakk oli pandud teele aga telefoninumber, millega paki kätte saab, on vale. Kannatanu pole tagasi saanud pakki ega raha.
Ostu-müügikeskkondades tekitati eraisikutele
kokku kahju ligikaudu 905 000 €
Keskmine kahju juhtumi kohta oli 1889 €
ja mediaankahju oli 332 €
Väiksemad kahjud jäid kümnetesse eurodesse
ja suurimad valdavalt kümnetesse tuhandetesse
eurodesse; erandiks üks luhta läinud luksusauto
ost, mille kahju ulatus sadadesse tuhandetesse.
Kannatanu leidis www.loom24.ee beagle kutsika. Müüjal väidetavalt avastati käärsoole vähk ja ta soovis oma kutsika ära anda, koer asus Hollandis. Kannatanu saatis läbi Taptap Send äpi kokku 1060 €. Kameruni, et koer Eestisse saadetaks. Müüja soovis ka koera puuri eest raha, kuid kannatanu avastas, et tegemist on pettusega. Kannatanu koera ei saanud ja raha ei tagastatud.
Õngitsused
Õngitsuste kaudu üritati kätte saada inimeste isikuandmeid ning pääseda ligi nende pangakontodele ja teostada sealt ülekandeid. Valdavalt oli tegemist meilile saabunud teadetega (panga andmeid vaja uuendada, sideoperaatori arve tasuda, mingi veebiplatvormi jaoks vaja panga andmed lisada), kuid esines ka otsimootorit kasutades ilmunud võltsitud veebilehti ning telefonile saabunud sõnumid sellest, kuidas tellitud pakk jäi kinni ja tuleb tasuda tollimaks.
Kannatanu tegi Booking.com lehel broneeringu ning sai hotellilt sõnumi, et peab kinnitama enda tuleku. Selleks tuli avada edastatud link ning täita nimi, riik, kas reisitakse töö asjus või on tegemist puhkusega ning edastada info pangakaardi kohta. Seejärel kinnitas kannatanu Smart-ID abil kaks tehingut summas 764 €, mis tema SEB pangakontolt Western Unionile maha läks. Tegemist oli petturite poolt Booking.com nimel edastatud sõnumiga.
Suhtlusplatvormil Messenger levis kulutulena viirus, kus ohvrile kirjutati justkui tema tuttava või lähedase konto alt (reaalsuses oli tegemist automaatselt edastatud spämm-sõnumitega, millest konto omanik ei pruukinud kohe isegi teadlik olla) ning õhutati osalema õnneloosis, kuhu enda registreerimiseks tuli sisestada isikuandmed ning hiljem „võidu“ korral ka pangakonto andmed, et „võidu“ saaks üle kanda.
Kannatanu sai e-kirja väidetavalt Swedbankilt, milles teatati andmete uuendamisest. Kirjas olnud lingile vajutades avanes näiliselt Swedbank internetipanka sisenemise leht, kus kannatanu kinnitas sisenemise PIN-koodiga, seejärel kinnitas PIN-2 koodiga ekraanile ilmunud kontaktandmed, mille tulemusena tehti tema kontolt ülekanne Bulgaaria pangakontole 5000 €.
Õngitsustega tekitati eraisikutele kahju veidi alla 809 000 €
Keskmine kahju juhtumi kohta oli 2722 €
ja mediaankahju oli 1395 €
Kannatanu vajutas internetis tundmatule lingile, mis lubas paarisaja euro suurust auhinda. Avanenud vormil täitis kannatanu väljad oma isikuandmetega ning seejärel avanes näiliselt Swedbanki sisenemise leht https://partaswed0ee.net, kus kannatanu kinnitas sisenemise Mobiil-ID PIN-1 ja PIN-2 koode, et saada oma kontole raha, kuid selle asemel tehti tema kontolt ülekanne Poola pangakontole kogusummas 11 111 €.
Kannatanu sai Facebook Messengeris enda sugulase nime alt sõnumi, et ta on võitnud Maxima loosiga raha sugulasega kahe peale. Talle saadeti link https://maxima-1295euro.eu. Selle tagajärjel tehti tema teadmata tema kontolt ülekanne võõrale pangakontole summas 2400 €.
Petlikud investeerimisvõimalused
Pettused, kus ohvrile loodi ettekujutus tulusast investeerimisvõimalusest olid tihti seotud krüptoarvete loomisega või tehti pakkumine investeerimiskontole kantud summat olulisel määral suurendada. Raha hiljem välja võtmiseks oli väidetavalt vaja raha hoopis juurde kanda või ei olnud sellist võimalust platvormil üldse olemas, mis sageli oli ohvrite jaoks alles esimene ohumärk ning ajendas neid politsei poole pöörduma.
Investeerimisvõimaluse juurde jõudsid inimesed netireklaami (nt Facebook, TikTok, Instagram, Telegram, Whatsapp), investeerimist tutvustavate artiklite või juhututtavate kaudu (nii netis kui ka nt klubis); samuti pakkusid investeerimisabi Tinderist leitud „eksperdid“ või Facebookis tutvumise eesmärgil suhtlust alustanud võõrad.
Mõnel juhul võtsid kelmid taas ühendust endise ohvriga ning pakkusid abi või nõustamist varem kaotatud raha tagasi saamisel – see tähendas aga uute sissemaksete tegemist, mida samuti enam tagasi ei saanud.
Kannatanu tutvus Facebookis tuvastamata isikuga, kellega suhtles pea kolm kuud enne kui isik viis teema börsil raha teenimisele. Too isik soovitas enda tuttavat maaklerit, kes on nõus kannatanut investeerimisel abistama ja juhendama. Peagi sai kannatanu kõne isikult, kelle juhendamisel registreeriti konto kauplemisplatvormil ja teostas esimese sissemaksu platvormile summas 100 €. Pärast seda nelja kuu vältel väidetavate maaklerite õhutamisel võttis ta laene enda tuttavatelt ja sugulastelt, talle tehti erinevates finantsasutustes kontosid. Kannatanu tegi ülekandeid väidetavale investeerimisplatvormile ja erinevate maksude ettekäändel läbi enda nimele avatud krüptorahakottide talle edastatud erinevatele krüptoaadressidele kogusummas 220 000 €. Kannatanu platvormilt raha välja võtta ei saanud ja talt nõuti täiendavate maksete teostamist.
Kannatanu luges internetist ilmselt jäljendatud Postimehe lehelt investeerimise artiklit ning jättis enda kontaktid. Mõne aja pärast sai ta kõne isikult, kes selgitas talle keskkonna põhimõtteid, helistajale võimaldati AnyDesk vahendusel kaugjuurdepääs nutiseadmele, kannatanule registreeriti konto kauplemisplatvormil ning juhendati teostama esimest sissemaksu platvormile kaardimaksena summas 250 €. Peale seda viie kuu vältel avati tema nimele krüptorahakotid, õhutati vormistama laene erinevates krediidiasutustes ja tuttavatelt kogusummas 50 500 € ning teostama ülekandeid väidetavale platvormile kogusummas 73 902 €. Kannatanu platvormilt raha välja võtta ei saa ja temalt nõuti täiendavate maksete teostamist.
Petlike investeerimisvõimalustega
peteti välja üle 6 miljoni €
Keskmine kahjusumma juhtumi kohta oli 28 037 €
ning mediaankahju oli 12 000 €
Väiksemad summad jäid paarisaja euro ringi
(juhul, kui ohver sai ise peale esimesi makseid
aru, et midagi on valesti) ja suurimad ulatusid
sadadesse tuhandetesse eurodesse.
Kannatanuga võeti WhatsAppis ühendust väidetavalt ettevõttest, mis tegeleb internetipettuses raha kaotanud isikute abistamisega ja raha tagastamisega. Kannatanu oli varem registreerinud end kauplemisplatvormil ning tasunud esimese sissemaksuga 100 USD, seejärel „maakleri“ abil üle 6000 USD, kuid raha välja võtta ei saanud. Seetõttu lootis ta helistaja abiga raha tagasi saada. Selleks pidi kannatanu võimaldama kaugjuurdepääsu enda nutiseadmele, avama enda Binance krüptorahakoti ning nädala jooksul kandma sellele erinevatel ettekäänetel läbi kandma krüptoraha ETH kogusummas 19 998 €. Lubatud raha ei tagastatud ning nõuti täiendavate ülekannete teostamist.
Väiksemaarvuliste kelmuste liigid
Selle kategooria alla koondati kelmused, kus näiteks ohvri tuttav, sugulane või pereliige (sh endised) sai enda valdusse tema ID-kaardi koos paroolidega, lõi tema nimele Smart-ID konto, esitas tema isikuandmeid kasutades laenutaotluseid või taotlusi järelmaksuga toodete soetamiseks ilma ohvri teadmise või nõusolekuta või kasutas tema isikuandmeid muul moel varalise kasu teenimiseks. Mõnel juhul oli petturiks võõras, kes lubas pakkuda tööd ning lepingu vormistamiseks küsis endale ID-kaarti, kuid kasutas seda ohvri nimele laenude võtmiseks.
Kannatanu teatas, et tema naabrinaine on mitme kuu jooksul vormistanud kannatanu nimele ilma viimase teadmata ja loata erinevatest ettevõttetest laene kogusummas ca 10 000 €. Kannatanu sai sellest teada alles siis, kui tema e-postkasti hakkasid laekuma võlanõuded.
Armukelmustega tekitati ohvritele kokku kahju teadaolevalt veidi üle 177 000 €. Raha välja petmiseks tõid kelmid mitme kuu või isegi aastate jooksul igasuguseid ettekäändeid, näiteks järsku halvenenud terviseseisund ning sellega seotud ootamatult kõrged raviarved, rahakoti kaotus, finantsilised barjäärid Eestisse elama tulemisel, tööõnnetused või muud ettekäänded elukvaliteedi parandamiseks.
Kannatanu tuttav vahendas talle kontakti isikuga, kes saatis ankeedi isikuandmete ja pangaandmete jaoks, et vormistada tööleping. Kannatanu kontole tuli laenusumma 6500 €, millest 5200 € kanti kontaktisiku juhendamisel tundmatu isiku kontole ning 1300 € tuttavale ja veel ühele isikule. Kannatanu kinnitas Smart-ID abil tehinguid, arvates, et need on seotud töö alustamisega. Tegelikult kasutati andmeid kannatanu nimel laenulepingu sõlmimiseks.
Kannatanu endine abikaasa avas kannatanu nimele viimase teadmata ja nõusolekuta neli aastat tagasi Smart-ID, mille sidus endale kuuluva telefoninumbriga. Seejärel allkirjastas endine abikaasa kannatanu Smart-ID abil mitu lepingut, milles lisas käendajaks avaldaja ning mille alusel tekkis võlgnevus summas 7416 €. Lisaks sõlmiti leping auto liisingusse võtmiseks; samuti korteri üürileping avaldaja nimelt, jättes korteri üürimaksed tasumata ning põhjustades avaldajale varalist kahju 1000 €.
veidi alla 50
ettevõtete vastast kelmust
(nn BEC-skeemid)
Suurem osa neist oli seotud ettevõtte ja tema koostööpartneri meilivahetusse sekkumisega, kuid esines ka võltsitud arveid ning renditi seadmeid, mida kunagi ei tagastatud.
Tuvastamata isik esinedes koostööpartneri esindajana saatis jätkumeili firma töötajale, milles teatas pangakonto muutusest. Hiljem edastati firmale meil, milles paluti arve tasuda Leedu pangakontole. Sellise tegevusega loodi firma töötajatele väär ettekujutus tegelikest asjaoludest, mille tulemusena tegi firma ülekande 11 801 €. Hiljem sai firma teada, et pangakonto, millele nad ülekande tegid, ei kuulu koostööpartnerile ning muudetud pangakontoga e-kirja pole nad välja saatnud.
Enamasti oli vargaks võõras isik, kes kaardiga sularaha välja võttis või erinevates kauplustes makseid sooritas. Mõnel juhul oli toimepanijaks kannatanu tuttav ning sellistel puhkudel esines ka sagedamini pangakaardi korduvat enda äranägemise järgi kasutamist (näiteks registreeriti 17 juhtumit, kus sama toimepanija oli enda valdusse saanud kannatanu pangakaardi ja PIN-koodid ning võttis sellega mitme nädala jooksul välja sularaha kogusummas üle 8400 €).
Kuhu pöörduda kelmuse ohvriks langemise korral?
Kui tegid kelmidele pangamakse, siis võta kohe ühendust pangaga.
Teavita politseid küberkuritegudest teavitamise keskkonnas C3EE või numbril 112.
Uuri, kuidas end kelmuste eest kaitsta: PPA juhend, IT-Vaatlik
Soovitame kelmuste kohta lugeda: Ülevaade enamlevinud kelmuskuritegudest perioodil 2021–2024