Vangistus
2025. aasta lõpul oli
Eesti vanglates ja arestimajades 1621 inimest, sh
- 1230 süüdimõistetut
- 388 vahistatut
- 3 väärteoaresti all olijat
Kümne aastaga on vangide arv vähenenud ligikaudu 1250 võrra. 2025. aastal süüdimõistetute arv vähenes 77 võrra, vahistatute arv aga kasvas 58 võrra. Vangide arvu vähenemine 2025. aastal pidurdus ja oli ligikaudu 2%.
Süüdimõistetud
Vahistatud
Arestialused
- uute kinnipeetavate puhul lühenev reaalse vangistuse pikkus seoses nn šokivangistuse kasutamise osakaalu kasvuga
- suurenenud tingimisi enne tähtaega vabanemiste osakaal võrreldes karistusaja täielikult lõpuni kandvate vangidega
2025. aasta lõpul oli Eestis
kõige vähem vange pärast
iseseisvuse taastamist:118 vangi100 000 elaniku kohta vanglates
koos arestimajadega, millega
oleme EL keskmikud
Eestis oli 2025. aasta lõpul kolm vanglat
Tallinna vanglas888
Tartu vanglas308
Viru vanglas425
Avavanglas oli 212 vangi
(+12 vangi võrreldes
2024. aasta lõpuga)
Süüdimõistetu
Sh avavanglas
Vahistatu
Arestialune
Vabad kohad
Täidetud kohad
Vanglates oli 2025. aasta
lõpul kokku 3278 kohta
Vabade vanglakohtade arv ületas täidetud
vanglakohtade arvu, tingituna vangide arvu
jätkuvast vähenemisest.
Praegu on vanglate täituvus 49%
vangide seas
Vangidest 68% olid Eesti kodanikud, 21% määratlemata
kodakondsusega, 5% Venemaa kodanikud ja 6% muu välisriigi kodakondsusega.
Rahvuse järgi on vanglas esmakordselt eestlasi (754) selgelt enam kui vene rahvusest (697) isikuid. Emakeele järgi on ligikaudu pooled (49%) kinnipeetavatest vene keelt kõnelevad ja 44% eesti keele kõnelejad.
Eesti
Määratlemata
Venemaa
Muu riigi kodakondsus
2024
2025
Vangide keskmine vanus 2025. aastal oli40 aastat.
Aastavahetuse seisuga oli
vanglas viis alaealist.
Võrreldes 2024. aastaga on oluliselt tõusnud
alaealiste ja noorte kinnipeetavate arv.
Ligikaudu kolmandik vangidest kannab
vangistust esmakordselt.
2023
2024
2025
Raskeima süüteo järgi suurenes 2025. aastal vägivallakuriteo ja avaliku rahu vastase kuriteo eest karistust kandvate vangide arv.
Ühiskonnas kasvanud varavastaste kuritegude ja sh kelmuste arvu kasvust hoolimata pole niisuguste kuritegude eest karistatute arv vanglas kasvanud.
Perioodil 2023–2025 vähenes kõige enam röövimiste ja liikluskuritegude eest karistust kandvate vangide arv.
Aastavahetusel vanglas viibinud süüdimõistetutele mõistetud karistuste
mediaan oli 4 aastat ja 8 kuud, mis on
ligikaudu 7 kuud enam kui oli sama näitaja
2024. aasta lõpul.
- aastal vanglasse
saabunud süüdimõistetutele
mõistetud karistuste
mediaan oli 11 kuud.
Karistusaegade pikenemine aeglustab
vanglast rotatsiooni vabadusse ja ennustab
süüdimõistetute arvu vähenemise
aeglustumist või peatumist 2026. aastal.
Osakaal 2025. aasta lõpul arvel olnutest
Aasta jooksul võeti vahi alla
1101 isikut, kellest
36% viibis vahi all algselt
määratud kaks kuud.
Enam kui üks aasta viibis
vahi all 3% vahistatutest.
2025. aastal vabanes
vanglatest ja arestimajadest 761 süüdimõistetut
Süüdimõistetutest vabanes
ligikaudu 2/3 (64%) koos
hilisema kriminaalhoolduse
käitumiskontrolliga.
- 271 arestialust
- 245 vahistatut
- 2146 kainenema toimetatud isikut
- 2139 kuni 48 tunniks kinnipeetut
- 10 kaitseväe arestialust