Retsidiivsus
Retsidiivsust ehk korduvkuritegevust mõõdeti nende õigusrikkujate hulgas, kelle suhtes aastatel 2021–2023 kriminaalmenetlus otstarbekusest lõpetati, kelle kohus mõistis süüdi või kes vabanesid vanglast. „Kahe aasta retsidiivsusmäär" näitab inimeste osakaalu, kes niisugusele sündmusele järgnenud kahe aasta jooksul mõisteti jõustunud kohtuotsusega uues kuriteos süüdi.
Lühidalt, mis mõjutas 2026. aastal enim retsidiivsuse näitajat
- Peamine mõju tuli metoodika muutusest: alates 2023. aastast ei loeta enam uueks kuriteoks juhtumeid, kus vana menetlus lihtsalt uuendati ja saadeti kohtusse. See muudab retsidiivsuse näitaja täpsemaks ning toob mõnes rühmas näitaja varasemast allapoole.
- Kõige enam mõjutas see esmakordseid joobes sõidukijuhte: nende puhul lõpetatakse menetlus nüüd sagedamini otstarbekusest ja määratakse kohustusi alkoholitarvitamise kontrolliks. Kui kohustusi ei täideta, jõuab asi küll kohtusse, kuid see ei tähenda uut kuritegu.
- Sarnane, kuid väiksem mõju oli vargustes kahtlustatavate puhul: alates 2023. aastast on väiksema kahjuga juhtumites rohkem kasutatud menetluse lõpetamist või ootele jätmist. Seetõttu jõuab kohtusse vähem asju ja retsidiivsuse näitaja väheneb ka siin osalt menetluspraktika muutuse tõttu.
- Retsidiivsuse näitajaid mõjutas ka vanglast vabanenute koosseisu muutus: 2023. aastal vähenes karistuse lõpuni kandnute osakaal ja suurenes käitumiskontrolliga vabanemiste osakaal. See tõi kaasa languse karistuse lõpuni kandnute retsidiivsuses ning mõnes teises vabanemisrühmas väikese tõusu.
- Väiksemat mõju võivad avaldada ka menetluse kestus ja karistuspraktika: kuid viimastel aastatel ei ole need olnud peamised muutuste põhjustajad.
Retsidiivsuse arvutamise metoodika kohandamine vastavalt karistuspraktika muudatustele
Metoodika muutus on vajalik, et näitaja peegeldaks paremini muutusi praktikas: alates 2023. aastast on prokuratuur varasemast sagedamini menetluse otstarbekusest lõpetanud ning seetõttu jõuab kohtusse vähem menetlusi. Menetluse lõpetamisel otstarbekusest pannakse rikkujale tähtajalised kohustused; nende täitmata jätmisel menetlus uuendatakse ja saadetakse kohtusse – sel juhul loetakse, et ei pandud toime uut kuritegu, kuid reeglina järgneb süüdimõistev kohtuotsus. Varem võeti retsidiivsusnäitajate leidmisel arvesse kõik kohtuotsused, kuid nüüd on uuendatud kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsused välja jäetud – nii saab uute kuritegude toimepanemisest täpsema info.
Seega lühidalt: varem loeti uueks kuriteoks ka need juhtumid, kus vana menetlus uuesti avati ja asi jõudis seetõttu kohtusse, nüüd neid enam uue kuriteona arvesse ei võeta. See tähendab, et lõpptulemus näitab täpsemalt uusi kuritegusid ja retsidiivsusmäär on mõnes rühmas seetõttu varasemast madalam.
Tabel kajastab vana ja uue metoodika alusel leitud näitajate erinevust eri rühmade puhul:
- vana metoodika järgi arvestati kõiki kahe aasta jooksul jõustunud uusi kohtuotsuseid (k.a uuendatud kriminaalmenetlustes
- uue metoodika järgi võeti arvesse vaid need kahe aasta jooksul jõustunud uued kohtuotsused, kus polnud tegu kriminaalmenetluse uuendamisega.
Metoodika muutus mõjutab märgatavalt erinevate aastate arvnäitajaid, kuid vähem eri rühmade järjestust retsidiivsusmäära järgi.
| Eri rühmade kahe aasta retsidiivsusmäär süüdimõistva kohtuotsuse alusel vana ja uue metoodika järgi (%) | Vana metoodika | Uus metoodika | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2021 | 2022 | 2023 | 2021 | 2022 | 2023 | ||
| Kokku | 14% | 13% | 14% | 12% | 11% | 10% | |
| Kriminaalmenetlus lõpetati¹ | 7% | 6% | 11% | 5% | 5% | 6% | |
| Kohtus süüdi mõistetud kokku² | 15% | 15% | 14% | 12% | 12% | 12% | |
| Vanglast vabanenud | 30% | 27% | 25% | 25% | 24% | 19% | |
| Üksikud rühmad (järjestus 2023. aasta järgi) | |||||||
| Vanglas karistuse ärakandmine | 41% | 39% | 29% | 33% | 34% | 25% | |
| ÜKT vangistuse asemel | 26% | 27% | 24% | 23% | 21% | 22% | |
| Šokivangistus³ | 21% | 19% | 39% | 17% | 15% | 21% | |
| Tingimisi vangistus käitumiskontrolliga⁴ | 19% | 19% | 19% | 16% | 16% | 17% | |
| TEV süüdlase allutamisega käitumiskontrollile⁵ | 24% | 15% | 19% | 19% | 14% | 16% | |
| ÜKT kriminaalmenetluse lõpetamisel | 19% | 19% | 17% | 10% | 10% | 12% | |
| Rahaline karistus | 14% | 16% | 13% | 11% | 14% | 10% | |
| Menetluse lõpetamine alaealise suhtes | 8% | 8% | 11% | 6% | 6% | 10% | |
| Tingimisi vangistus (KarS § 73 lg 1) | 12% | 12% | 12% | 10% | 10% | 10% | |
| Elektrooniline valve (vabanemise järel)⁶ | 18% | 16% | 11% | 15% | 14% | 9% | |
| Kahju heastamine (leppimine)⁷ | 8% | 10% | 10% | 5% | 8% | 8% | |
| Avaliku menetlushuvi puudumine | 7% | 5% | 11% | 5% | 5% | 6% | |
Mõned eri metoodikaga leitud näitajate erinevuste põhjused on järgmised.
- Avaliku menetlushuvi puudumise tõttu menetluse lõpetamisel hakati 2023. aastal rikkujaile panema kohustust vähendada enda alkoholitarvitamist (vt allpool). Niisuguse kohustusega inimeste osakaal rühmas kasvas, millega kaasnes ka kohustust mittetäitnute ja seega menetluse uuendamise tõttu kohtusse jõudnud inimeste osakaal. Seetõttu on vana metoodika järgi leitud näitaja 2023. aastal märksa kõrgem kui varasemate aastate näitajad ning uue metoodika järgi leitud näitaja.
- Šokivangistusest vabanenute puhul on samuti hakatud rakendama alkoholitarvitamise kontrolli kohustust, mis analoogiliselt eeltooduga näitajaid mõnevõrra mõjutab. Lisaks moonutab vana metoodika järgi leitud 2023. aastat näitajat tehniline asjaolu: kui šokivangistus mõisteti süüdlase vahi all viibimise ajal ning ta kohe pärast seda vabanes, siis võis kohtuotsus jõustuda alles vabanemise järel – sel juhul võeti seesama otsus arvesse kui uus, kuigi tegelikult uut otsust polnud.
- Kriminaalmenetluse lõpetamisel koos üldkasuliku töö (ÜKT) kohustusega on vana metoodikaga leitud näitajad kõrgemad seepärast, et võeti arvesse nõutud arvu ÜKT tundide tegemata jätmise tõttu uuendatud menetlustes tehtud kohtuotsused. Uue kuriteoga niisugustel juhtudel tegu polnud.
Milliseid kuritegusid metoodika muutus enim puudutab?
- Menetluspraktika muutus, mille puhul enam menetluse uuendamise käigus kohtusse saadetud juhtumeid uute kuritegudena ei arvestata, puudutab enim esmakordselt rikkumiselt tabatud joobes sõidukijuhte: kui 2021. aastal lõpetati menetlus 36% ja 2022. aastal 42% rikkujate suhtes, siis perioodil 2023–2025 lõpetati menetlus 55% rikkujate suhtes. Tegu on alates 2023. aastast laialdaselt kasutatava praktikaga pakkuda esmakordsetele rikkujatele võimalus säilitada juhtimisõigus ja pääseda karistusest, juhul kui enda alkoholitarvitamise kontrolli alla saamiseks nõustutakse regulaarselt andma vereproove (vt: https://aastaraamat.prokuratuur.ee/prokuratuuri-aastaraamat-2023/peth-biomarker-alkoholi-ja-kuritegevuse-vahel). See tähendab, et 2023. aastal tabatud rikkujate* retsidiivsus oli uue metoodika järgi 7% ning vana metoodika järgi 15%. Sellele eelnenud aastal oli nende retsidiivsus uue metoodika järgi 7% ning vana metoodika järgi 8%.
* Arvestatud neid, kelle suhtes kriminaalmenetlus otstarbekusest lõpetati või keda kohus karistas täielikult tingimisi vangistusega või rahalise karistusega. - Analoogiline, ehkki väiksema mõjuga on olnud muudatus varguses kahtlustatavate puhul: kui 2021. aastal lõpetati menetlus 33% ja 2022. aastal 34% rikkujate suhtes, siis perioodil 2023–2025 lõpetati menetlus 41% rikkujate suhtes. Muutus on seotud peaprokuröri juhisega 2023. aasta märtsist, millega seati menetlusprioriteedid ning rea nö väiksema kahjuga juhtumite puhul anti võimalus menetlus kahtlustatava puudumisel kahe kuu pärast lõpetada või teadaoleva kahtlustatava korral ressursi puudusel jätta ootele (need võimalused on säilitatud ka uuendatud juhises: Kohtueelse menetluse prioriteetide juhis 03.02.25.pdf). See tähendab, et vanglast 2023. aastal varguse eest karistuse kandmiselt vabanenute* retsidiivsus oli uue metoodika järgi 32% ning vana metoodika järgi 37%. Sellele eelnenud aastal oli nende retsidiivsus uue metoodika järgi 42% ning vana metoodika järgi 45%.
* Arvestatud kõiki varguse eest vanglas karistust kandnuid, olenemata vabanemise alusest.
Lisaks metoodika muudatustele põhjustavad muutusi retsidiivsuses ka muud, „päriselulised“ tegurid. Näiteks vähenes vanglast vabanenute seas 2023. aastal märgatavalt karistuse lõpuni kandnute osakaal ning kasvas muul alusel vabanenute osakaal kõigist vabanenutest (vanglad hakkasid rohkem toetama tingimisi ennetähtaegset vabastamist kriminaalhooldusele koos kohustustega; edaspidi: TEV süüdlase allutamisega käitumiskontrollile).
Varguse eest karistatutest kandis vanglas karistuse lõpuni 2022. aastal vabanenutest 69% ning 2023. aastal vabanenutest 50%; samal ajal tõusis TEV süüdlase allutamisega käitumiskontrollile 16%-lt 32%-le. Varguseid toimepannute kõrge retsidiivsuse tõttu oli muutuse mõju suhteliselt suur: retsidiivsusnäitaja langes kõigi vanglas karistuse lõpuni kandnute puhul tervikuna, kuid tõusis tingimisi ennetähtaegselt vabanenute ja šokivangistusest vabanenute puhul. Samal ajal muutus kohtueelse menetluse praktika (vt ülal peaprokuröri juhistest), mistõttu kohtusse hakati saatma vähem juhtumeid. Nimetatud kolme rühma koos vaadates jäi retsidiivsuse koondnäitaja ligikaudu samale tasemele, s.t vanglast varasem vabastamine ei toonud kokkuvõttes kaasa retsidiivsuse tõusu.
Mõju võivad avaldada ka muutused kohtumenetluse kestuses (pika menetlusaja puhul mahub kaheaastasse vaatlusperioodi vähem jõustunud otsuseid) ning kohtute karistuspraktikas (nt kui muutub tingimisi karistuste osakaal). Viimastel aastatel pole ses osas suure mõjuga muutusi olnud.
Kokkuvõttes on märksa tõenäolisem kui lühikese aja jooksul toimunud suur muutus mõne rikkujate rühma tegelikus käitumises (arvestades keskmist) muutus tema koosseisus (nt kuriteoliike arvestades) ja/või seda rühma puudutavas menetlus- ja karistuspraktikas. Tuleb ka arvestada, et väikesearvuliste rühmade puhul (nt alaealised) ei luba rikkujate väike arv muutustest enamasti teha kindlaid järeldusi.
süüdimõistva kohtuotsuse alusel:
(vana metoodika järgi 14%)
(vana metoodika järgi 25%)
2021
2022
2023
Retsidiivsus on läbi aastate olnud kõige kõrgem vanglas karistuse lõpuni kandnutel; järgnevad kriminaalhooldusele suunatud ja rahalise karistuse saanud isikud. Madalaim on retsidiivsus olnud neil, kelle suhtes kriminaalmenetlus otstarbekusest lõpetati (avaliku menetlushuvi puudumise, leppimise või alaealiste komisjoni saatmise tõttu).
Varasema kuriteo liiki arvestades on kõige kõrgem olnud varavastase kuriteo eest karistatud inimeste retsidiivsus, kes ka kõige tõenäolisemalt panevad uuesti toime sama liiki kuriteo. Raske isikuvastase kuriteo eest karistatute retsidiivsus (jättes arvestusest välja kehalise väärkohtlemise) on olnud suhteliselt väike.
Kahe aasta retsidiivsusmäär
inimestel, kelle suhtes
kriminaalmenetlus 2023. aastal
otstarbekusest lõpetati
(v.a KrMS § 203): 6%
2021
2022
2023
2021
2022
2023
Kahe aasta retsidiivsusmäär
2023. aastal rahalise
karistusega ja tingimisi
vangistusega (kokku)
karistatud isikute puhul: 12%
Kahe aasta retsidiivsusmäär
2023. aastal vanglast
vabanenud süüdimõistetute
puhul kokku: 19%
2021
2022
2023
2021
2022
2023
Kahe aasta retsidiivsusmäär
vägivallakuriteo
toimepannute puhul, kelle
suhtes menetlus 2023. aastal
otstarbekusest lõpetati
(olenemata uue kuriteo liigist):6%
Vägivallakuriteo toime pannud alaealiste retsidiivsusnäitaja on tõusnud: 2023. aastal lõpetati menetlus 297 alaealise suhtes, kellest 35 (12%) mõisteti kahe aasta jooksul süüdi mistahes liiki uues kuriteos (neist 26 uues vägivallakuriteos ja 9 mittevägivaldses kuriteos). Näitaja tõus pole seotud muudatustega arvestusmetoodikas ning pole ka andmeid menetluspraktika muutumisest; samas tuleb rikkujate väikest arvu arvestades tuleb näitaja tõlgendamisel olla ettevaatlik.
2021
2022
2023
Kahe aasta retsidiivsusmäär varavastase kuriteo eest 2023. aastal rahalise karistusega ja tingimisi vangistusega (kokku) karistatute puhul, olenemata uue kuriteo liigist: 20%
Kahe aasta retsidiivsusmäär varavastase kuriteo toimepannute puhul, kelle suhtes menetlus 2023. aastal otstarbekusest lõpetati (olenemata uue kuriteo liigist): 5%
2021
2022
2023
Rahaline karistus
Tingimisi vangistus (KarS § 73 lg 1)
Tingimisi vangistus käitumiskontrolliga (KarS § 74 lg 1)
Paljude kuriteoliikide puhul (vägivald, vargused, joobes juhtimine jt) on retsidiivsuse peamiseks riskiteguriks alkoholi- või narkosõltuvus. Sellega seotud riskide vähendamiseks määratakse sageli käitumiskontroll, mis süüdlase nõusolekul võib sisaldada ka ravikohustust.
Kahe aasta retsidiivsusmäär
varavastase kuriteo eest
karistust kandnud ja 2023.
aastal vanglast vabanenud
isikute puhul, olenemata
uue kuriteo liigist: 32%
Retsidiivsusnäitaja langus varavastase kuriteo eest karistatud ja 2023. aastal vanglast vabanenute puhul on tõenäoliselt seotud menetluspraktika muutusega, mistõttu on vähenenud kohtusse jõudnud juhtumite arv (vt selgitus veebilehe alguses)
2021
2022
2023
Retsidiivsus uue sama liiki kuriteo järgi
Uueks sama liiki kuriteoks loetakse järgnevalt varasemaga sama liiki või sellele lähedasi kuritegusid (perevägivallakuritegude puhul ka muud vägivallakuriteod; süstemaatiliste varguste puhul ka muud varavastased kuriteod, v.a röövimine).
Valdav osa uutest kuritegudest on varasemaga sama liiki või sellele lähedased. Allpool tuuakse andmeid retsidiivsusest enamlevinud kuriteoliikide puhul.
Varavastase kuriteo eest 2023.
aastal vanglast vabanenutest 27% mõisteti kahe aasta jooksul süüdi uues varavastases kuriteos
Avaliku menetlushuvi puudumine
Süüdimõistmine*
Vanglast vabanemine
Uus kuritegu varavastane
Uus kuritegu mistahes liiki
Süstemaatilise varguse
(KarS § 199 lg 2 p 9) eest 2023. aastal vanglast vabanenutest 56% mõisteti kahe aasta jooksul süüdi uues varavastases kuriteos
Perevägivallakuriteo (KarS
§ 121 lg 2 p 2) eest 2023.
aastal vanglast vabanenutest 14% mõisteti kahe aasta jooksul süüdi uues vägivallakuriteos
Uus kuritegu vägivald
Uus kuritegu mistahes liiki
Alaealise vastase
seksuaalkuriteo* eest
karistati 2023. aastal rahalise
karistusega või täielikult
tingimisi vangistusega 25
isikut ning vanglast vabanes
35 niisuguse kuriteo eest
karistatut – kõigist neist
kedagi kahe aasta jooksul
uues alaealise vastases
seksuaalkuriteos süüdi ei
mõistetud.
Suurema arvu isikute arvesse võtmiseks tuuakse
näitajad ka varasemaid aastaid hõlmates ning
pikema perioodi kohta:
- kahe aasta jooksul mõisteti uues alaealise vastases seksuaalkuriteos süüdi
- täielikult tingimisi vangistusega või rahalise karistusega perioodil 2020–2023 karistatutest 3% (126-st neli isikut);
- vanglast perioodil 2021–2023 vabanenutest 3% (97-st kolm isikut);
- kolme aasta jooksul mõisteti uues alaealise vastases seksuaalkuriteos süüdi
- täielikult tingimisi vangistusega või rahalise karistusega perioodil 2020–2022 karistatutest 7% (101-st seitse isikut);
- vanglast perioodil 2021–2022 vabanenutest 8% (62-st viis isikut).
Joobes sõidukijuhtimise kuriteo eest varem karistamata rikkujatest
(KarS § 424 lg 1) mõisteti kahe aasta jooksul süüdi uues sama liiki kuriteos
- 5% neist, kelle suhtes oli 2023. aastal menetlus
avaliku menetlushuvi puudumisel lõpetatud - 8% neist, keda oli 2023. aastal karistatud rahalise karistusega või
täielikult tingimisi vangistusega ilma käitumiskontrollita (KarS § 73 lg 1) - 8% neist, keda oli 2023. aastal karistatud täielikult tingimisi vangistusega
koos käitumiskontrolliga (KarS § 74 lg 1)
https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/retsidiivsus-eestis (2010)
https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/retsidiivsus-eestis-2017 (2018)
https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/joobes-soidukijuhtimise-analuus-karistuspraktika-ja-selle-moju-suudlaste-hilisemale-retsidiivsusele (2022)
https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/statistika-ja-uuringud/uuringute-andmebaas (valdkond „retsidiivsus")