Vägivallakuriteod
Vägivallakuriteod moodustasid ühe neljandiku registreeritud kuritegude koguarvust. Nende arv vähenes 4%.
Valdava osa vägivallakuritegudest moodustasid kehalise väärkohtlemise juhtumid, mida registreeriti 5209 (–203). Ähvardamisi registreeriti 562 (–34); avaliku korra raskeid rikkumisi 171 (–30). Röövimiste arv püsis 2024. aastaga samal tasemel; neid registreeriti 102 (+1).
Vägivallakuritegusid* registreeriti
6718
24%kõigist kuritegudest
* Vägivallakuritegude hulka kuuluvad karistusseadustiku isikuvastased kuriteod (v.a §-d 137–140 ja 148–150), samuti röövimine (§ 200), avaliku korra raske rikkumine (§ 263) ning vägivald võimuesindaja või muu avalikku korda kaitsva isiku suhtes (§ 274).
Vägivallakuritegude enamiku moodustab kehaline väärkohtlemine78%
Vägivallakuritegude arv vähenes (4% langus)
Röövimised
Registreeriti
- 28 tapmist ja mõrva (katsetega)
(2024: 33) - 81 raskete tervisekahjustuste tekitamist (2024: 34)
Röövimiste arv jäi samale tasemele 
Statistika maakonniti
10 000 elaniku kohta registreeriti Eestis49vägivallakuritegu
Maakondadest registreeriti vägivallakuritegusid 10 000 elaniku kohta kõige rohkem Ida-Virumaal (104) ja Lääne-Virumaal (84)
Ohvriuuring
Vägivaldse ründe ohvriks langenud inimeste osakaal on võrreldes eelmise kümnendi algusega vähenenud, kuid viimastel aastatel on see näitaja püsinud samas suurusjärgus.
2025. aastal langes küsitletutest
1% vägivaldse ründe ohvriks
3% vägivallaga ähvardamise ohvriks
Vägivallaga ähvardamise ohvreid keskmisest enam olnud noorte seas:
2025. aastal langes ohvriks
6% 15-19-aastastest
2-4% 30-74-aastastest
<1% vanuses 75+ aastat
Vägivallaga ähvardamine
Vägivaldne rünne
Ohvriuuringu küsitlus
Ohvriuuringus küsitletutest langes 2025. aastal rahvuse, rassi, nahavärvi, religiooni, puude või seksuaalse orientatsiooni tõttu
1% füüsilise ründe ohvriks
10% suulise või kirjaliku ründe ohvriks, sh
ühel korral4%
korduvalt7%