Tapmised ja mõrvad
Registreeriti 28 tapmist ja mõrva koos katsetega. See arv näitab, mitmes juhtumis alustati menetlust tapmise või mõrva kvalifikatsiooniga, kuid mõnel juhul ilmnes hilisema uurimise käigus, et tegu oli õnnetusjuhtumiga, väärinfoga või muu asjaoluga ning niisugust kuritegu toime ei pandud. Seetõttu on tapmiste-mõrvade te gelik ohvrite arv väiksem
2025. aastal toime pandud tapmistes ja mõrvades sai surma 19 inimest (2024. aastal 18).
Valdav osa tapmistest ja mõrvadest on läbi aastate olnud seotud ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüliga
Mõrv
Tapmine
2025. aastal registreeriti 28tapmist ja mõrva koos katsetega (esialgne kvalifikatsioon)
2025. aastal toime
pandud tapmistes ja
mõrvades hukkus19inimest
Tapmised ja mõrvad (katsetega) aastatel 2020–2025
Mehed
Naised
2025. aastal langes tapmiste ja mõrvade (katsetega) ohvriks
esialgsetel andmetel
Perioodil 2020-2025 oli kuriteos
kahtlustatavaist (kokku 183 isikut)71%vanuses 30-59 aastat
Mehed
Naised
- Kuritegu võidi toime panna varem kui näidatud aastal
2025. aastal oli tapmise või mõrva (katsetega) kahtlustatavaist esialgsetel andmetel:
- 5 isikut alaealised
- 3 isikut vanuses 18-29 aastat
- 14 isikut vanuses 30-59 aastat
- 6 isikut vanuses üle 60 aasta
2025. aastal oli kuriteos kahtlustatavaist teadaolevalt2/3alkoholi tarvitanud
Kuriteo toimepanijale on ohver enamasti olnud mingil määral tuttav (nt joomakaaslane)
Valdav osa tapmistest ja mõrvadest (katsetega) 2025. aastal pandi toimeterariistaga(kööginuga, pussnuga vm) ja/või peksmisega
2025. aastal oli meesohvritestenamikalkoholi tarvitanud
Tapmistest ja mõrvadest on läbi aastate enamik toime pandud eluruumides
7Perevägivallaga oli seotud 8
kuritegu, milles alustati menetlus tapmise või mõrva (katsetega) kvalifikatsiooniga
Perevägivallaga seotud tapmistes ja mõrvades hukkus neli inimest
Perioodil 2020-2025 oli perevägivallaga seotud tapmises või mõrvas (katsetega) kahtlustatavaist ligikaudu2/3 alkoholi tarvitanud
Valdav osa tapmisi ja mõrvu on olnud seotud ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüliga, mille ajendiks enamasti olid juhuslikud asjaolud (solvumine, tüli alkoholi pärast, muu olmetüli).
Partnerite või pereliikmete puhul võisid sellele lisaks avalduda muud motiivid (armukadedus, isiklikud suhted, rahalised probleemid vms).
Etteplaneeritult või „ratsionaalsetel“ põhjustel (varaline kasu, kättemaks, kuriteo varjamine või põgenemine, vm) pannakse praegu kuritegusid toime harva. Niisuguste kuritegude arv ja ka osakaal oli märksa suurem 1990ndatel.
Omakasuliste mõrvade ligikaudne osakaal surmaga lõppenud tapmistest ja mõrvadest eri perioodidel
- 1994–1996: ca 35% kasu saamise eesmärgil (neist röövmõrvad ca 40%)*
- 2007–2010: ca 11%
- 2016–2025: ca 9%
- Martti Lehti. Viron henkirikollisuus 1990-luvulla. Helsinki, 1997. [Eesti keeles: https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/tahtlikud_tapmised.pdf]
- Jako Salla, Vania Ceccato, Andri Ahven (2012). Homicide in Estonia. https://www.researchgate.net/publication/226331599_Homicide_in_Estonia
- Andri Ahven, Kaire Tamm (2024). Homicide Patterns in Estonia During the 1994−2023 Period. https://journals.sagepub.com/doi/10.1177/10439862241248059