Et siduda infosüsteemid ühtseks elanikke ja organisatsioone teenin-davaks loogiliseks tervikuks, on varasem asutuse- ja ametnikukeskne asjaajamine ja infosüsteemid üha enam suunatud kasutajatele ja teenustele.

Kõrvaloleval joonisel on näha, kuidas riigi infosüsteemi teenused registreeritakse kataloogis (keskel), tagasüsteeme kasutavad teenuseosutajad ning lõppkasutajaid (K) teenindavad eessüsteemid, mis on asutuste portaalid, teabevärav eesti.ee ja muud kasutajate personaalsed portaalid. Personaalsete teenuste korral on üldjuhul vaja tagada teenuse tõestusväärsus, kasutajate autentimine ja autoriseerimine.

Teenuseid osutavad kodanikele ja ettevõtetele andmevahetuskihi X-tee kaudu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, eraettevõtted ja kolmanda sektori organisatsioonid.

Kodanikukeskne riik ja teenusepõhine infosüsteem eeldavad infosüsteemide seostamist ühtseks kodanikke ja organisatsioone toetavaks loogiliseks tervikuks.

Selleks peavad erinevad organisatsioonid ja infosüsteemid olema koosvõimelised ehk võimelised koos töötama. Avaliku sektori asutused on oma infosüsteemide arendamisel vabad, kuid peavad järgima koosvõime raamistiku nõudeid. 

Euroopa koosvõime strateegia »
Euroopa koosvõime raamistik »

Hajusalt ja samas koosvõimelisena üles ehitatud riigi infosüsteem on loonud Eestile head eeldused, et saada kasu trendist, kus üha enam seadmeid ja masinaid on ühendatud arvutivõrku.

Koosvõimel on kolm erinevat aspekti:

• Organisatsiooniline koosvõime on organisatsioonide võime infosüsteeme kasutades osutada vastastikku ja oma klientidele teenuseid. Organisatsiooniline koosvõime tagatakse õigusaktide ja üldiste kokkulepetega.
• Tehniline koosvõime on infrastruktuuriline ja tarkvaraline koosvõime, mis eeldab andmevahetuseks kasutatavate ühtsete protokollide kehtestamist, andmeühenduste juhtimiseks vajaliku tarkvara loomist ja rakendamist ning kasutajaliideste loomist erinevate organisatsioonide vaheliseks kommunikatsiooniks.
• Semantiline koosvõime on erinevate organisatsioonide võime mõista vahetatud informatsiooni tähendust ühtmoodi.

Koosvõime eesmärgid: 

Infosüsteemide abil on lähitulevikus võimalik sooritada mitmeid toiminguid ühes kohas korraga.

Koosvõimeraamistiku eesmärk on tõhustada Eesti avaliku sektori toimimist, parandades Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele ning ettevõtetele pakutavaid teenuseid.

Tähtis on tagada, et ettevõtjad ja kodanikud saaksid e-teenuseid kasutada ka riikideüleselt. Selle eeldus on teenuste baastaristu piiriülene koosvõime.

• Aidata kaasa teenusepõhise ühiskonna arengule, kus kõik inimesed saavad riigiga suhelda, ilma et nad peaksid teadma midagi avaliku sektori struktuurist ja selle rollide jaotusest.
• Muuta riigi infosüsteemi infopoliitiliste otsuste tegemine läbipaistvaks.
• Toetada riigi infosüsteemi koosarenemist.
• Luua tingimused vabaks konkurentsiks, järgides kokkulepitud raamistikku.
• Vähendada avaliku sektori IT-kulusid.