Tehisaru taristu vajadus
Eesti kõrgjõudlusega arvutustaristu (HPC) on seni koondunud peamiselt ülikoolide ja teadusasutuste ehk ETAIS-i (Eesti teadusarvutuste taristu) alla. Järjest lisandub ülikoolide HPC keskustele ka tehisaru tehaseid (AI Factories). Need on spetsiaalselt tehisaru arendamiseks loodud andmekeskused, mis võimaldavad mudelite treenimist ja suuremahulist andmetöötlust. Eesti senine strateegia on olnud ühineda partneritega ja kasutada Euroopa tehisaru tehaste pakutavaid võimalusi. Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel kasutavad meie teadusasutused, avalik sektor, aga mõneti ka erasektor juba praegu Soomes asuva LUMI tehisaru tehase teenuseid. Selline Eestist eemal asuv ja vaid teatud tingimustel Eesti erinevatele osapooltele kättesaadav arvutuvõimekuse teenus ei vasta aga enam ootustele. Ühtlasi ei vasta turvalisuse ja kestlikkuse kaalutlustel kõigile vajadustele ka kolmandate riikide pakutav pilveteenus.
Mis on tehisaru gigatehas?
„Tehisaru gigatehas“ tähistab strateegilist ja väga suure mastaabiga arvutustaristut. See eristub tavapärastest andmekeskustest tööstusliku loogika poolest: kui sisendiks on energia, andmed ja kapital, siis väljundiks on tehisaru mudelid, teadmised ning majanduslik lisandväärtus.
Tegemist on Euroopa Liidu algatusena käivitunud programmiga, mille eesmärk on tagada digisuveräänsus ja konkurentsivõime. Gigatehase arendus ja tegevus on kavandatud toimima avaliku ja erasektori koostöös. Rahastus põhineb erasektori, EL-i ja liikmesriikide vahenditel. Euroopa AI Gigatehase meetme kohaselt peab erasektori panus vajaliku infrastruktuuri arendamisel olema vähemalt 65% kogueelarvest. Euroopa komisjoni toetus võib ulatuda kuni 17,5% ja samaväärset panust eeldatakse ka liikmesriigilt.
Suuremahuline tehisaru gigatehas võib EL-i reeglite kohaselt toimida hajutatud taristuna, kus arvutusvõimekus on jaotatud mitme riigi või asukoha vahel, kuid mida juhitakse ühtse tehnoloogilise ja korraldusliku raamistiku kaudu. Eesti kohalik haru on kavandatud selle taristu osana, mitte ilmtingimata suuremahulise gigatehasena, ning täidab selgelt määratletud rolli kogu gigatehase tervikus.
Eesti kõrgjõudlusega arvutusvõimekus
Eesti seisab tehisaru ajastul olukorra ees, kus kohalik arvutusvõimekus on kriitilise tähtsusega strateegiline ressurss, mille olemasolu määrab riigi võime arendada, rakendada ja hallata järgmise põlvkonna digiteenuseid. Praegune taristu on puudulik ega taga suveräänset arvutusvõimekust, et toetada teaduse, avaliku sektori ja ettevõtete kasvavaid vajadusi. Eesti jääb lokaalse arvutusvõimekusega naaberriikidest oluliselt maha, mis seab ohtu nii majandusarengu kui ka digisuveräänsuse.
2030. aastaks kasvab Eesti koondvajadus hinnanguliselt 11 600 graafilise arvutusprotsessorini (GPU), millest avaliku sektori ja teaduse lokaalne (ehk Eestis asuva) arvutusressursi vajadus on 2105 GPU-d. Kuigi Eestil on ligipääs LUMI ressursile, puudub teadus- ja avaliku sektori jaoks vajalik lokaalne, turvaline ja stabiilne arvutusvõimekus, eelkõige tundlike andmete töötlemiseks, suurte mudelite treenimiseks ning teenuste toimekindlaks käitamiseks. Avaliku sektori sõltuvus pilveteenuste pakkujatest ja välisriikides asuvaist kõrgjõudlusega arvutusvõimekusest tekitab strateegilise autonoomia riski, eriti kriisiolukordades. Täpsemalt:
Analüüs ja aruanne Eesti arvutusvõimekuse vajadustest
Analüüsi tutvustav veebinar
Konverentsi „Tehisaru 2026“ paneelarutelu
Eesti ja tehisaru gigatehas
Eestis käsitleme gigatehast kui strateegilist investeeringut, mis toetab majandusarengut ja tagab avalike teenuste tulevikukindluse. Eesti kohaliku gigatehase harul oleks mõju eelkõige majanduse, avalike teenuste ning teadus- ja arendustegevuse toimimisloogika muutumisele. Majanduslikult loob kohalik arvutusvõimekus ettevõtetele võimaluse arendada ja kasutada tehisaru lahendusi, sõltumata välismaistest teenusepakkujatest. Selliselt oleksid tagatud vajalikud eeldused, hoidmaks andmemahukaid ja kõrge lisandväärtusega arendustegevusi Eestis.
Avaliku sektori vaates võimaldaks kohalik gigatehase haru arendada ja käitada teenuseid, mis põhinevad riiklike andmekogude ristkasutusel (sh tundlikud andmed) ja automatiseeritud otsustustoel. Selline kasutus eeldab kontrolli andmete üle, töökindlat taristut ja prognoositavat teenuse kvaliteeti. Kohalik arvutusvõimekus vähendab sõltuvust välistest pilveteenustest ning toetab teenuste toimepidevust ka kriisiolukordades.
Erinevatele osapooltele on kohalik Eestis asuv tehisaru taristu, võrreldes piiriülese või kolmandate riikide teenustega, oluline järgmistel põhjustel:
1. Andmete asukoht ja turvalisus: avalik sektor ja teadusasutused töötlevad sageli tundlikke andmeid või riigisaladusi, mida ei ole otstarbekas ega ka lubatud töödelda riigist väljas.
2. Viiteaeg (latency): mitmed andmemahukad avaliku ja erasektori teenused eeldavad reaalajas toimimist. Kui arvutusressurss asub kaugel, muudab võimalik võrguviide teenused aeglasemaks ja ebaühtlasemaks.
Kohalik Eesti haru on kavandatud täiendama gigatehase mastaapi. Väga suured ja pikaajalised tehisarumudelite treenimised saab suunata suurde gigatehase tuumikusse (Eestile lähim on praegu teadaolevalt kavandatud Soome), samas kui kiirust nõudvad töövood või spetsiifilistele tingimustele vastav teenus toimiks Eestis.
Projekti ajakava
(Euroopa Komisjoni kavandatud ajakava, võib muutuda)
EK tehisaru gigatehaste programmi käivitamine toimub 2026. aasta alguses, millele järgneb hanke- ja hindamisperiood.
2026. aasta suvel toimub taotluste sisuline hindamine ja valikute langetamine. Edukaks osutunud projektidega sõlmitakse lepingud, millega saavad paika gigatehaste täpsed asukohad ja tingimused.
2026. aasta lõpus ja 2028. aastal on kavandatud taristu rajamine ja tehaste käivitamine.
2028–2032 Gigatehaste täiemahuline toimimine.
Pressiteated
KKK
Kui ettevõttel või investoril on huvi osaleda gigatehase investeeringutes Eestis või mujal, siis soovitame selleks ühenduda vastava riigi osapooltega. Konsortsiumide puhul on tegemist erasektori ning enamasti on juhtiv roll suuremahulise gigatehase asukohariigi ettevõttega. JDM’le teada olevalt kavandab Eestisse gigatehase haru Põhjamaade konsortsium.
Avalikul sektoril ja teadusasutustel palume arvutusvõimekuse kui teenuse vajadustest teada anda Justiits-ja Digiministeeriumile, et oleks võimalik hinnata strateegilist riigi vajadust teenuse järele (kontakt: [email protected] ).
Muud infot teemas
-
EIB ja EK kokkulepe AIGF rahastamiseks: Memorandum of Understanding on AI Gigafactories | Shaping Europe’s digital future
-
Euroopa Komisjoni määruse muudatus mis loob juriidilise aluse gigatehaste ja nende kohalike harude rajamiseks: EuroHPC JU’s Mandate Expanded Under New Regulation Amendment - The European High Performance Computing Joint Undertaking (EuroHPC JU)
Viimati uuendatud 19.02.2026