Lairibavõrkude rajamise toetusmeetmed

Enamik ühenduvuse valdkonna investeeringuid tehakse erakapitali poolt. Aga kuna hajaasustuses on investeeringute tagasiteenimine keeruline, peab riik regionaalarengu toetamiseks ja kõigile elanikele võrdsete võimaluste tagamiseks looma meetmeid, mis tagavad kvaliteetsed ühendused ka kaugemates piirkondades. Eesti riik on alates 2009. aastast viinud ellu erinevaid toetusmeetmeid maapiirkondades lairibataristu rajamiseks.

Baasvõrk 

Eesti on aastast 2009 arendanud Euroopa Liidu struktuurifondide toel kogu riiki hõlmavat lairiba baasvõrku, mis on loonud eeldused kiiret internetiühendust võimaldavate juurdepääsuvõrkude rajamiseks turutõrke piirkondades ning võimaldanud pakkuda Euroopa Liidu üht parima katvusega mobiilset internetiteenust.  

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu koostöös asutati 2009. aastal Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, mille eesmärgiks on olnud viia ellu projekti EstWin. Asutamisel seati EstWini projekti eesmärgiks, et 98% majapidamistest, ettevõtetest ja asutustest oleks kiire interneti pakkumiseks sobivale fiiberoptilistel kaablitel põhinevale baasvõrgule lähemal kui 1,5 km. EstWin võrk rajati ainult maapiirkondadesse, kuhu sideettevõtjad ise oma vahenditega võrku ei rajanud.  

Lisaks ELASA-le rajasid Euroopa Liidu toetustega väiksemas mahus baasvõrku ka MTÜ Eesti Andmesidevõrk ja MTÜ Valguskaabel.  

Kokku valmis 2020. aasta lõpuks ca 7000 km pikkune kogu riiki kattev baasvõrk ning algne eesmärk eelpool nimetatud kujul sai täidetud. Baasvõrgu rajamise kogumaksumuseks kujunes ca 80,6 miljonit eurot, millest ca. 68 miljonit eurot oli EL struktuurifondide raha ning ca. 12 miljonit eurot toetuse saajate omafinantseering. 

Euroopa Liidu toetusega ehitatud lairiba baasvõrk

Euroopa Liidu toetusega ehitatud lairiba baasvõrk 
Toetatud projektide info Riigi Tugiteenuste kodulehel 

Esimene juurdepääsuvõrkude toetusmeede (2018-2023) 

Esimene suurem projekt juurdepääsuvõrkude rajamise toetamiseks maapiirkondades käivitus aastal 2017, mil Vabariigi Valitsus eraldas riigieelarvest 20 miljonit eurot. Korraldatud avaliku konkursi võitis 2018. aastal Elektrilevi OÜ (praegu Enefit Connect OÜ) ja selle tulemusel rajati 2023. aasta lõpuks valguskaabliga liitumise võimalus 40 016 aadressile kõikjal Eestis.  
Täpsem info Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehel: https://ttja.ee/lairiba-esimene-etapp-alates-2017 

Teine juurdepääsuvõrkude toetusmeede (2020-2021) 

Teine projekt juurdepääsuvõrkude rajamise toetamiseks algas 2020. aastal, kui Vabariigi Valitsus eraldas koroonakriisi lahendamiseks ettenähtud 2020. aasta riigi lisaeelarvega kokku 15 miljonit eurot internetiühenduste arendamiseks turutõrke piirkondades. Sellest jõuti 2021. aasta lõpuks kasutada juurdepääsuvõrkude rajamiseks 7,3 miljonit eurot, mille tulemuse sai liitumise võimaluse valguskaabliga või mobiilse lairiba internetiga 5 899 aadressi. 
Täpsem info Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehel: https://ttja.ee/lairiba-teine-etapp-alates-2020 

Kolmas juurdepääsuvõrkude toetusmeede (2022-2025) 

Kolmas toetusmeede juurdepääsuvõrkude jaoks saab toetust taaste- ja vastupidavusrahastust (Recovery and Resilience Facility) (RRF)) kogusumma 24,29 miljonit eurot. Toetusmeedet viiakse ellu aastatel 2022-2025 ja selle tulemusel saab liitumise võimaluse valguskaablitel põhineva juurdepääsuvõrguga kuni 11 tuhat aadressi. 

Täpsem info Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel: https://www.rtk.ee/lairiba ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehel: https://ttja.ee/lairiba-kolmas-etapp-alates-2021 

Neljas juurdepääsuvõrkude toetusmeede (2023-2025) 

2023. aastal alustas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pilootmeedet, millega anti riiklikul tasandil esimest korda viie külakogukonnale kokku 800 000 eurot toetust, et nad saaksid endale rajada juurdepääsuvõrgu. Projektid valmisid 2025 kevadel ning selle tulemusel sai valguskaabelvõrguga kaetud 117 aadressi. 

Täpsem info Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehel: https://ttja.ee/lairiba-neljas-etapp-2023-2025 

Viies juurdepääsuvõrkude toetusmeede (2025-2029) 

Viies etapp juurdepääsuvõrkude arendamisel algab 2025. aastal ning kasutatakse selleks eraldatud Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid kogusummas 45 miljonit eurot. 

Euroopa Ühendamise Rahastu 

Euroopa Ühendamise Rahastu (Connecting Europe Facility, CEF) on Euroopa Komisjoni poolt elluviidav ELi rahastamisvahend majanduskasvu, töökohtade loomise ja konkurentsivõime edendamiseks taristuinvesteeringute kaudu Euroopa tasandil. See jaguneb kolme valdkonna vahel – transport, energeetika ja digivaldkond.  

CEF Digital 
CEF Digital riiklikud kontaktpunktid/isikud 
CEF Digital tööprogramm 2021-2023 
CEF Digitalist toetust saanud Eestiga seotud projektid 

Riigiabi reeglid 

Euroopa Liidus reguleerivad lairibavõrkudele riigiabi andmist peamiselt kaks Euroopa Komisjoni dokumenti: 

Kõik juurdepääsuvõrkude toetusmeetmed (va. neljas) on viidud ellu grupierandi määruse alusel. Neljas toetusmeede on viidud ellu vähese tähtsusega abi määruse alusel. 

Viimati uuendatud 11.07.2025