Kuriteoohvrite õigused

Mida teha, kui oled langenud kuriteo ohvriks

• Kui oled vahetus ohus või vajad kiiret abi, helista 112.
• Teata juhtunust politseile ning küsi oma menetlust läbi viiva kontaktisiku nime ja kontaktandmeid.
• Säilita kõik võimalikud tõendid, näiteks sõnumid, fotod, videod, dokumendid, kahjustatud esemed ning võimalike tunnistajate kontaktandmed.
• Vajaduse korral pöördu arsti poole ning palu vigastused, terviseseisund ja ravi dokumenteerida.
• Pane kirja kuriteoga seotud kahju ja kulud ning hoia alles arved, tšekid, kviitungid ja muud tõendid.
• Küsi uurijalt või prokurörilt esimesel võimalusel kahjunõude esitamise võimaluste kohta.
• Võta ühendust ohvriabiga. Ohvriabi kriisitelefon 116 006 töötab ööpäev läbi. Abi ja lisainfot saad ka veebilehelt Palunabi.
• Küsi, kas Sul võib olla õigus kuriteoohvri hüvitisele, riigi õigusabile või kaitsemeetmetele, näiteks lähenemiskeelule.

Õigus saada kahjuhüvitist

Sul on õigus nõuda kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist. Kahju hüvitamist saad taotleda prokuröri abiga kriminaalmenetluses tsiviilhagiga, eraldiseisvalt tsiviilkohtumenetluses või teatud juhtudel riigilt kuriteoohvri hüvitist. Sama kahju ei hüvitata siiski mitu korda. Kriminaalmenetluses saad nõude esitada kohe, kui oled kannatanuna menetlusse kaasatud, kuid üldjuhul hiljemalt kümne päeva jooksul pärast prokuratuuris kriminaaltoimikuga tutvumist.  

Tsiviilhagi kriminaalmenetluses

• Võid esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi ehk nõude kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks või tagajärje heastamiseks. Kohus lahendab selle nõude koos kriminaalasjaga. Tsiviilhagi tuleb esitada esimesel võimalusel, kuid üldjuhul hiljemalt kümne päeva jooksul pärast seda, kui oled prokuratuuris kriminaaltoimikuga tutvunud. Vajaduse korral küsi uurijalt või prokurörilt abi nõude vormistamisel.
• Tsiviilhagis märgi võimalikult selgelt, millist kahju ja mis summas hüvitada palud, ning lisa tõendid, näiteks arved, tšekid, kviitungid või muud dokumendid. Varalise kahju hüvitamise nõude läbivaatamine kriminaalmenetluses on riigilõivuvaba. Mittevaralise kahju hüvitamise nõudes võib nõutava summa jätta kohtu otsustada.

• Sul on õigus nõuda rahalist hüvitist ka psüühiliste ja emotsionaalsete kannatuste ehk mittevaralise kahju eest. Mittevaraline kahju võib olla näiteks füüsiline või hingeline valu ja kannatus, hirm, alandus, ärevus või muu kuriteoga põhjustatud oluline ebameeldiv üleelamine. Mittevaralise kahju hüvitamist saad nõuda eelkõige siis, kui kuriteoga on rikutud Sinu isikuõigusi, muu hulgas põhjustatud tervisekahjustus, valu või kannatusi. Sellise kahju täpset suurust ei pea alati olema võimalik dokumentidega tõendada, kuid kirjelda võimalikult selgelt, kuidas kuritegu Sind mõjutas; lõpliku hüvitise suuruse otsustab kohus. 

   

Eraldi hagi tsiviilkohtumenetluses

Kui Sa kriminaalmenetluses tsiviilhagi ei esita, kui kohus jätab selle läbi vaatamata või kui soovid nõuet esitada eraldi, võid pöörduda sama nõudega maakohtusse tsiviilkohtumenetluses. Tsiviilkohtumenetluses tuleb Sul üldjuhul ise esitada hagiavaldus, põhjendada nõuet ja tõendada asjaolusid, millele nõue tugineb. Tsiviilkohtusse pöördumisel võib kaasneda riigilõiv ja muud menetluskulud.

Riiklik kuriteoohvri hüvitis 

Kui oled langenud Eestis vägivallakuriteo ohvriks, kuriteo tagajärjel on tekkinud raske tervisekahjustus või pikem tervisehäire ning sellega on kaasnenud varaline kahju, võib Sul olla õigus taotleda Sotsiaalkindlustusametilt kuriteoohvri hüvitist. Hüvitise eesmärk on aidata katta näiteks sissetuleku vähenemisest või tervise taastamisega seotud kuludest tekkinud kahju. Täpsemad tingimused ja taotlemise info leiad Sotsiaalkindlustusameti lehelt: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/kuriteoohvri-riiklik-huvitis. Hüvitist võivad teatud juhtudel taotleda ka vägivallakuriteo tagajärjel hukkunud ohvri ülalpeetavad või isikud, kes kandsid ohvri matusekulud.
 

Õigus saada ja anda infot

• Võid tutvuda menetlustoimingu, näiteks ülekuulamise protokolliga ja teha menetlustoimingu kohta märkusi. Selleks anna oma soovist uurijale teada.
• Sul on õigus tutvuda pärast kohtueelse menetluse lõppu kriminaaltoimikuga. Küsi seda prokurörilt.
• Võid osaleda kohtuistungil asja arutamises.
• Kui Sa ei valda piisavalt eesti keelt, võid saada suulise tõlgi abi ning olulisest teabest – nt kohtuotsusest või kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest – ka tasuta kirjaliku tõlke.
• Sa ei pea andma ütlusi oma lähedase ega iseenda vastu. Samuti ei pea Sa andma ütlusi, kui Sul on ameti- või kutsetegevuse tõttu kohustus hoida saladust.
• Kui kahtlustatava vahistamine või vabastamine võib Sind ohtu seada, on Sul õigus teada saada, kui ta vahistatakse või vabastatakse. Räägi oma soovist prokurörile või uurijale.
• Kui oled langenud seksuaal- või soolise vägivalla või lähisuhtes toime pandud kuriteo ohvriks, võid paluda, et Sind kuulaks üle Sinuga samast soost inimene.
• Sul on õigus esitada oma seisukoha kaitsmiseks tõendeid, mis iseloomustavad juhtunut kõige paremini. Samuti võid esitada kaebusi ja taotlusi uurijale ja prokurörile.

Õigus saada tuge

• Võid võtta menetlustoimingule kaasa toetava inimese.
• Ohvriabi teenused on mõeldud sulle, kui:

1. oled kogenud vägivalda, hoolimatust või halba kohtlemist
2. vajad nõu ja abi seoses toimunud õnnetusjuhtumiga
3. vajad läbielatuga seoses nõustamist ja tuge
4. oled spetsialist ja vajad tööalaselt abi oma kliendi toetamisel
5. oled mures seoses oma lähedase või tuttava olukorraga

• Ohvriabitöötajad on igas maakonnas ja nad töötavad politseijaoskondade juures. Võta ühendust telefoni teel, et kokku leppida aeg kohtumiseks endale lähima ohvriabitöötajaga. Kontaktid leiad lehelt Palun Abi.
• Ööpäevaringne ohvriabi kriisitelefon 116006, e-post [email protected]

1. Nõustamine ohvriabis on tasuta.
2. Ohvriabis tagatakse konfidentsiaalsus. Pöörduda on võimalik ka anonüümselt.
3. Ohvriabitöötajad pakuvad emotsionaalset tuge, jagavad teavet abisaamise võimaluste kohta ning juhendavad suhtlemisel teiste asutustega.
4. Ohvriabitöötajad on toeks ja abiks, kui oled kogenud mistahes vägivalda (füüsilist, vaimset, seksuaalset, majanduslikku).
5. Kui mure lahendamiseks on vaja mitme asutuse koostööd, küsime selleks alati sinu luba.
6. Vajaduse korral saab ohvriabi sind suunata psühholoogilisele nõustamisele või teraapiasse. Juhul kui on alustatud kriminaal- või süüteomenetlus, on psühholoogiline abi kannatanule ja tema lähedastele tasuta.
7. Ohvriabiteenus pakub psühholoogilist nõustamist, kuriteoga tekkinud kahju hüvitamist ja muud nõu. Loe lähemalt sotsiaalkindlustusameti veebilehelt ning veebilehtedelt Palun Abi ja Abiks Ohvrile. Kriisitelefon 116 006 ja e-post: [email protected].

• Võid taotleda lähenemiskeeldu, et Sulle ohtlik inimene ei viibiks Su läheduses, elu- või töökohas ega suhtleks Sinuga telefoni ega interneti kaudu. Selles aitab Sind prokurör, infot saad ka uurijalt. Loe lisaks justiitsministeeriumi veebilehelt.
• Sul on õigus esindajale. Infot õigusabi ja õigusnõu kohta saad telefonil 688 0400, e-kirja teel [email protected] ja portaalist Jurist Aitab. 

Õigus saada õiglast kohtlemist

• Sul on õigus vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine või lõpetamine. Selleks saada kümne päeva jooksul alates sellest, kui said määruse või teatise, prokuratuurile e- või paberkiri, milles selgita vabas vormis, miks peaks kriminaalmenetlust alustama või jätkama. Kontaktandmed leiad prokuratuuri veebilehelt. Kui menetlust ei alustatud või see lõpetati, aga vajad ikkagi abi, pöördu ohvriabi poole.  
• Võid anda nõusoleku kohaldada kokkuleppemenetlust. Sel juhul nõustub kahtlustatav karistusega, milles lepib prokuröriga kokku. Sul on õigus avaldada arvamust karistuse kohta. Lisainfot saad prokurörilt.
• Kui tegu on teise astme kuriteoga, mille asjaolud on välja selgitatud ja mille suhtes puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav või kahtlustatav on kannatanuga leppinud, võib kohaldada lepitusmenetlust. Selleks on vaja mõlema poole nõusolekut. Lepituskokkuleppega võtab kuriteo toimepanija kohustuse tasuda kõik menetluskulud, heastada tekkinud kahju ning täita muid kokkuleppes toodud tingimusi.