Riigi küberturvalisuse tagamine

Kuna küberruumis ei takista pahatahtlikke inimesi riigipiirid, siis on küberruumis ohtude ennetamiseks ning tõhusaks reageerimiseks vajalik valdkondade- ja piirideülene koostöö, mille elluviimisse on kaasatud kõik asjassepuutuvad osapooled era- ja avalikust sektorist ning rahvusvahelised koostööpartnerid, seda nii IKT-spetsialistide, õigusloome, riigikaitse kui ka diplomaatilisel tasandil.

Küberkeskkond ja võimalus selles turvaliselt toimetada on riigi ja majanduse arengu seisukohalt sama tähtsad kui turvaline füüsiline keskkond.

2009. aastal alustas Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni juures tööd küberjulgeoleku nõukogu, mille ülesanne on aidata kaasa ametkondade koostöö toimimisele ja teha järelevalvet küberjulgeoleku strateegia eesmärkide elluviimise üle. Nõukogu juhib Justiits- ja Digiministeeriumi kantsler.

Alates 2016. aastast arendab E-riigi Akadeemia küberturvalisuse indeksit NCSI, mis mõõdab riikide küberturvalisuse taset ning määratleb valdkonnad riikide küberturvalisuse arendamiseks. Lisaks annab indeks ülevaate riikide valmisolekust ennetada küberrünnakuid ja – kuritegusid ning tulla nendega toime. Küberturvalisuse indeksi alusel on Eesti maailmas teisel kohal.

Küberturvalisuse taset hinnatakse EL riikides Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA) välja töötatud küberindeksi EU-CSI põhjal ning Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) küberturbe indeksi (inglise keeles global cybersecurity index) alusel.

2021. aasta juunis jõustus Euroopa Liidu määrus, millega loodi Euroopa küberpädevuskeskus ECCC ning riiklike koordinatsioonikeskuste (national coordination center ehk NCC) võrgustik. Need kaks struktuuri on ellu kutsutud selleks, et toetada Euroopas küberturvalisuse tööstuse arengut ja innovatsiooni. ECCC hakkab asutusena tegutsema Rumeenias ning suunama investeeringuid Euroopa küberturvalisuse tööstuse (ja kogukonna) arenguks koostöös riiklike koordinatsioonikeskustega.

Kuna riigi küberturvalisuse tagamiseks on vajalik tõhus ja aktiivne rahvusvaheline koostöö ning riigiti on küberökosüsteemid üles ehitatud erinevalt, aitab alates 2023. aasta kevadest Eesti küberturvalisuse keskusena (inglise keeles National Cyber Security Centre – lühidalt NCSC) tegutsev Riigi Infosüsteemi Amet nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt välja paista. Küberturvalisuse keskuse ülesanneteks on tegeleda oma riigi avaliku sektori ja kriitilise taristu küberturvalisusega ning olla võrgu- ja infosüsteemide turbe direktiivi (NIS) mõistes küberturvalisuse pädevad asutused ja kontaktpunktid. Sarnase ülesehituse ja ülesannetega küberturvalisuse keskused on näiteks Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis ja Taanis.

Tutvu ka:

Küberturvalisus: Riigi Infosüsteemi Amet

Küberruumi ohud ja trendid: Riigikantselei

Riskid, Küberohu hinnang: Riigikantselei

Kübertugi ettevõtetele: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

​​​​​​​EU Cybersecurity Index

Küberturvalisuse (NCSI) indeks

Küberturvalisuse Strateegia seab eesmärgid aastateks 2024–2030 neljas põhivaldkonnas:

• Riikliku küberturvalisuse arengu juhtimine
• Ühiskonna küberkerksuse suurendamine
• Küberkilbi tugevdamine (sh intsidentide seire ja tõkestamine)
• Turvalise küberkeskkonna kujundamine

Võrreldes eelmise küberturvalisuse strateegiaga on seekordses fookus suunatud eelkõige julgeoleku ja turvalisuse kindlustamisele. Muutunud julgeolekuolukorra tõttu tuleb järgnevatel aastatel üle vaadata küberturvalisuse, teabekaitse ja kriisiohje õigusruum, et see vastaks parimale praktikale ning tagaks Eesti riigi teenuste ja toimimise turvalisuse.

Küberturvalisuse strateegias on seatud neli olulist eesmärki:

• Eesti on jätkusuutlik digitaalne ühiskond, millel on tugev tehnoloogiline vastupanuvõime ja valmisolek kriisidega toimetulekuks.
• Eestis on tugev, innovaatiline, teaduspõhine ja globaalselt konkurentsivõimeline küberturbe sektori ettevõtlus ning teadus- ja arendustegevus, mis katab riigi jaoks olulised võtmekompetentsid.
• Eesti on arvestatav ja tugev partner rahvusvahelisel areenil.
• Eesti on ühiskonnana küberteadlik ning tagatud on valdkonna spetsialistide järelkasv.