Riigi küberturvalisuse tagamine

Kuna küberruumis ei takista pahatahtlikke inimesi riigipiirid, siis on küberruumis ohtude ennetamiseks ning tõhusaks reageerimiseks vajalik valdkondade- ja piirideülene koostöö, mille elluviimisse on kaasatud kõik asjassepuutuvad osapooled era- ja avalikust sektorist ning rahvusvahelised koostööpartnerid, seda nii IKT-spetsialistide, õigusloome, riigikaitse kui ka diplomaatilisel tasandil.

Küberkeskkond ja võimalus selles turvaliselt toimetada on riigi ja majanduse arengu seisukohalt sama tähtsad kui turvaline füüsiline keskkond.

2009. aastal alustas Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni juures tööd küberjulgeoleku nõukogu, mille ülesanne on aidata kaasa ametkondade koostöö toimimisele ja teha järelevalvet küberjulgeoleku strateegia eesmärkide elluviimise üle. Nõukogu juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler.

Küberturvalisuse taset hinnatakse EL riikides Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA) välja töötatud küberindeksi EU-CSI põhjal ning Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) küberturbe indeksi (ingl global cybersecurity index) alusel.

Alates 2016. aastast arendab E-riigi Akadeemia küberturvalisuse indeksit NCSI, mis mõõdab riikide küberturvalisuse taset ning määratleb valdkonnad riikide küberturvalisuse arendamiseks. Lisaks annab indeks ülevaate riikide valmisolekust ennetada küberrünnakuid ja – kuritegusid ning tulla nendega toime. Küberturvalisuse indeksi alusel on Eesti maailmas teisel kohal.

Tutvu ka:

Küberturvalisus: Riigi Infosüsteemi Amet

EU Cybersecurity Index

Küberturvalisuse (NCSI) indeks

Kübertugi ettevõtetele: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Küberturvalisuse Strateegia seab eesmärgid aastateks 2024–2030 neljas põhivaldkonnas:

• Riikliku küberturvalisuse arengu juhtimine
• Ühiskonna küberkerksuse suurendamine
• Küberkilbi tugevdamine (sh intsidentide seire ja tõkestamine)
• Turvalise küberkeskkonna kujundamine

Võrreldes eelmise küberturvalisuse strateegiaga on seekordses fookus suunatud eelkõige julgeoleku ja turvalisuse kindlustamisele. Muutunud julgeolekuolukorra tõttu tuleb järgnevatel aastatel üle vaadata küberturvalisuse, teabekaitse ja kriisiohje õigusruum, et see vastaks parimale praktikale ning tagaks Eesti riigi teenuste ja toimimise turvalisuse.

Küberturvalisuse strateegias on seatud neli olulist eesmärki:

• Eesti on jätkusuutlik digitaalne ühiskond, millel on tugev tehnoloogiline vastupanuvõime ja valmisolek kriisidega toimetulekuks.
• Eestis on tugev, innovaatiline, teaduspõhine ja globaalselt konkurentsivõimeline küberturbe sektori ettevõtlus ning teadus- ja arendustegevus, mis katab riigi jaoks olulised võtmekompetentsid.
• Eesti on arvestatav ja tugev partner rahvusvahelisel areenil.
• Eesti on ühiskonnana küberteadlik ning tagatud on valdkonna spetsialistide järelkasv.