Logo

Kuriteoohvrite kaitse Eestis

Kuriteoohvrite kaitse projekt (IMPACT) on ellu kutsutud justiits- ja digiministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, Victim Support Europe´i ja Euroopa Liidu koostöös ning kestab kaks aastat (2024-2026).

Projektiga arendatakse ohvriabisüsteeme kolmes riigis:

  • Eestis
  •  Maltal
  • Portugalis

Eesti mõistes on tegu kuriteoohvrite kaitse Eestis (AREV) jätkuprojektiga, mis aitab laiendada juba olemasolevaid tegevusi ning teha edasiarendusi ohvriabisüsteemis. 

Projekti peamised eesmärgid:

  • riiklike strateegiate ja tööriistade väljatöötamine ohvriabisüsteemide parandamiseks Eestis, Maltal ja Portugalis;

  • kuriteoohvrite abi kättesaadavuse parandamine ja taasohvristamise vähendamine läbi uuenduslike suunamissüsteemide, koolitusprogrammide ja kommunikatsioonivahendite; 
  • ohvrite ja sidusrühmade võimestamine, edendades koostööd ja suurendades teadlikkust õigustest ja ressurssidest.

Projekti eesmärgid Eestis: 

  • 2023. aastal vastu võetud ohvriabi seaduse elluviimise toetamine;
  • tööriistade arendamine ja piloteerimine kuriteoohvri vajaduste hindamiseks, ühelt teenuselt teisele suunamiseks ning ohvrite paremaks informeerimiseks; 
  • koostöö arendamine tervishoiu sektoriga, muuhulgas väärkohtlemise kehakaardi kasutamise laiendamiseks; 
  • spetsialistide koolitamine kuriteoohvrite vajaduste paremaks mõistmiseks, et vähendada taasohvristamist; 
  • avalikkuse ja sidusrühmade teadmiste ja teadlikkuse kasvatamine. 
koostöö

Kuriteoohvrite kaitse projekt on rahastatud Euroopa Liidu Tehnilise Toe Instrumendist.

Projekti kontaktid

Gerttu Aavik, projektijuht, [email protected]
Katrin Kaaver, projektiassistent, [email protected]

Facebook: Kuriteoohvrite kaitse Eestis | Facebook 

Kuriteoohvrite kaitse Eestis (AREV) aastatel 2021-2023

Justiitsministeerium, politsei- ja piirivalveamet, sotsiaalkindlustusamet, tervishoiusektor ja muud sidusrühmad töötasid projekti käigus koos välja:

  • spetsiaalsed vahendid kuriteoohvri vajaduste hindamiseks, ühelt teenuselt teisele suunamiseks, ohvrite paremaks informeerimiseks;

  • protsessid, et tagada kuriteoohvritele kaitse ja pakkuda neile senisest paremini tuge.

Projekt koosnes kuuest sammust:

  1. kogukonna vajaduste hindamine;
  2. sidusrühmade konsulteerimine;
  3. ettepanekud vahendite kohta;
  4. spetsialistide koolitamine;
  5. vahendite kasutuselevõtt;
  6. hindamine;

Projekti eesmärgid:

  • parandada arusaamist sellest, mis on hetkel kuriteoohvritele nii menetluse jooksul, sellele eelnevalt kui menetluse väliselt pakutavas toes ja teenustes puudu;
  • suurendada sidusrühmade teadmisi üksteise suutlikkusest pakkuda kuriteoohvritele teenuseid ja tuge;
  • parandada teabe edastamist kuriteoohvritele ning teha kuritoeohvrite soovid nähtavamaks;
  • suurendada sidusrühmade arusaamist kuriteoohvrite vajaduste kohta;
  • parandada tugiteenustele suunamist;
  • parandada kuriteoohvrite kogemusi ja rahulolu kuriteo ohvriks langemisest taastumisel;
  • suurendada ühiskonna teadlikkust kuriteoohvrite õiguste ja neile kättesaadavate teenuste kohta.

Projekti tulemused saavutati järgmiste tegevuste kaudu:

  • kogukonna vajaduste hindamine;
  • olemasolevate ohvreid abistavate teenuste kaardistamine;
  • sidusrühmade parimate praktikate seminarid ja arutelud;
  • töövahendite väljatöötamine individuaalsete kaitsevajaduste hindamiseks, suunamiseks ning vajaliku informatsiooni jagamiseks;
  • tervishoiu, õiguskaitse ja sotsiaalteenuste spetsialistide koolitamine;
  • turundustegevused ning teabevahendite väljatöötamine teadlikkuse tõstmiseks nii teenusepakkujate seas kui ka kogukonnas;

Tegevusjuhend annab tervishoiutöötajatele kuue sammuga juhised, kuidas võimaliku ohvriga kokkupuutel talle läheneda. Juhend on valminud nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Juhendis on toodud viited, kuidas ja kelle poole saab täiskasvanud või alaealisi ohvreid abi saamiseks edasi suunata. Samuti on sinna lisatud abi andjate ja tugiteenuste võrgustiku kontaktid.

laadi juhend alla eesti keeles


Tervishoiutöötajatel on enda rollist ja usaldusest tulenev vastutus aidata patsiente, kes võivad olla vägivalla või muud liiki kuritegude ohvrid. Ohvreid märgates ja aidates saab muu hulgas ennetada nii lühi- kui ka pikaajalisi tervisekahjusid.

Selleks, et võimalikku ohvrit märgata, kuulata, pakkuda esmast inimlikku tuge või suunata abi saama ning aidata taastada tema turvatunnet, ei pea tervishoiutöötaja olema vägivallaekspert. Esmase abi andjaga kohtumise kogemusest sõltub aga sageli see, kuidas võimalik ohver edasi tegutseb – kas ta julgeb küsida abi, pöörduda õiguskaitseasutuste ning tugiteenuste poole ning otsida nõnda väljapääsu näiteks vägivaldsest lähisuhtest või mitte.

„Kuriteoohvrite kaitse Eestis“ pilootprojekt viidi ellu Ida- ja Lääne-Virumaal.

Pilootpiirkonna projektipartnerid

  • Ida prefektuur (Jõhvi, Narva ja Rakvere politseijaoskond)
  • Viru Ringkonnaprokuratuur
  • Viru maakohus
  • Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi Ida piirkond
  • Ida-Viru Keskhaigla, Narva Haigla, Rakvere Haigla
  • Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Ida-Viru Omavalitsuste liit
  • Teised organisatsioonid

Viimati uuendatud 20.02.2025