Õiguskeelepäev

Õiguskeelepäev toimus 4. novembril 2022.

Põhiseaduse juubeliaastal kutsusime kaasa mõtlema põhiseaduse ja kirjakeele üle, sest need kaks on lahutamatud.

Õiguskeelepäeva tagasiside

Palun vastake vabas vormis järgmistele küsimustele:

  • Kuidas jäite rahule tänavuse õiguskeelepäeva sisuga?
  • Keda sooviksite järgmisel õiguskeelepäeval kuulata?
  • Missugused teemad vajavad Teie meelest tähelepanu, et neid järgmisel õiguskeelepäeval ühiselt koos ettekande pidajaga arutada?

Esinejate tutvustused

Foto Heike Olmrest

Kersti Kaljulaid


Kersti Kaljulaid oli Eesti Vabariigi president aastatel 2016–2021. Oma ametiajal oli president Kaljulaid aktiivne nii kodumaal kui ka rahvusvahelisel areenil. President Kaljulaid on läbi aastate seisnud me ühiskonna aluspõhimõtete – demokraatia, inimõiguste, inimeste võrdse kohtlemise ja sõnavabaduse – kaitsel. Üheks tema presidendiaega läbivalt saatnud põhimõtteks oli ametisse asumisel sõnastatud mõte: „Ma ei ole kunagi vait, kui kõne all on meie julgeolek, ohus on meie vabadused või tehakse liiga nõrgematele.“

2021. aasta suvel nimetas ÜRO peasekretär Antonio Guterres president Kaljulaidi järgmiseks kaheks aastaks enda üleilmseks eestkõnelejaks maailma naiste, laste ja noorukite tervise ja heaolu teemadel. President Kaljulaid oli ka esimene eestlane, kelle mainekas ajakiri Forbes valis 100 maailma mõjukaima naise hulka. Kersti Kaljulaidist on kujunenud hinnatud kõneleja erinevatel kõrgetasemelistel foorumitel nii digi-, julgeoleku-, välispoliitika teemadel kui ka laiemalt ühiskondlike muutuste mõtestaja ja analüüsijana.

Foto Merili Kriisast

Krista Kerge


Krista Kerge on Tallinna Ülikooli emeriitprofessor ja rakenduslingvist. Ta alustas teadlasetööd 1979. aastal praeguses Eesti Keele Instituudis ja jätkas 1987. aastast praeguses Tallinna Ülikoolis. Teadlasena on Kerge tegelnud sõnamoodustuse, žanri- ja tekstianalüüsiga, keelekorraldusega, esimese ja teise keele omandamise-õpetamise jm rakenduslike teemadega. Alates 1995. aastast on ta õpetanud Õigusinstituudis, s.o praeguses Tartu Ülikooli õigusteaduskonna Tallinna osakonnas õiguskeele aineid ning kirjutanud haldus- ja õiguskeele teemadel nii Õiguskeeles kui ka Oma Keeles. 

2019. aastal tunnustati Krista Kerget Wiedemanni keeleauhinnaga pühendunud ja pikaaegse töö eest eesti keele elujõu ja arengu heaks tekstiuurimisel, keelekorraldamisel, emakeeleõpetuse eestvedamisel ning õpetajate ja keeleuurijate põlvkondade kasvatamisel.

Foto Sten Lindist

Tiina Leemets


Tiina Leemets on töötanud Eesti Keele Instituudis leksikograafi ja keelekorraldajana 1988. aastast. Ta on osalenud õigekeelsussõnaraamatu, EKI ühendsõnastiku ja keelenõuallikate koostamises, uurinud inglise laene eesti keeles, kirjutanud Õiguskeeles muu hulgas tsitaatsõnade ja lühendite kasutamisest. Sihitisest on ta kirjutanud ajakirjas Oma Keel ja EKI teatmikus.

Tiina Leemetsa on tunnustatud Haridus- ja Teadusministeeriumi auhinnaga „Aasta keeletegu 2018“ („Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“, kollektiivi liige) ja „Aasta keeletegu 2015“ („Eesti Keele Instituudi e-keelenõu ja tasuta keelenõuanne“, kollektiivi liige).

Foto Tiit Hennostest

Moonika Arras


Moonika Arras on keelejurist Euroopa Parlamendi seadusandlike aktide direktoraadis alates 2008. aastast. Inglise keeles töötab ta majanduse ja rahanduse komisjoni seadusandlike aktide eelnõudega kuni nende vastuvõtmiseni plenaaristungil ning eesti keeles toimetab juriidiliselt ja keeleliselt eeskätt panganduse, finantsturgude ja keskkonnateemaliste seadusandlike aktide eelnõusid. Ta osales kapitalinõuete määruse ettevalmistamisel ning on süvenenud võrdlusaluste, pikaajaliste fondide, väärtpaberistamise, keskdepositooriumide ja reitinguagentuuride teemadesse. 

Õigusteadust õppis Moonika Arras Concordia Rahvusvahelises Ülikoolis Eestis ning germanistikat Tartu Ülikoolis ja Berliini Humboldti Ülikoolis. Ta on tõlkebüroo Discripta asutajaliige ja töötanud seal tõlkija-toimetajana. 

Moonika Arras on teinud oma südameasjaks, et ELi direktiivide ja määruste eesti keeleversioonid ei oleks inglise keele pime peegeldus, vaid suudaksid seista iseseisvalt kõigi teiste keeleversioonide kõrval. Et seda saavutada, ei lõpe tal kunagi töö eesti, saksa, inglise, hollandi ja prantsuse keelega – nautides head kirjasõna igal vabal hetkel, et mõtlemine püsiks värske.

Lisainfo ja kontakt

Kirke Härma-Tamme

Sekretär-asjaajaja

Asukoht ja parkimisinfo

Konverents toimub ministeeriumide ühishoone 1. korruse Tamme saalis

Aadressil Suur-Ameerika 1, Tallinn

Ministeeriumide ühishoone asub kesklinnas tasulises parkimistsoonis. Parkida on võimalik Väike-Ameerika tänaval tasulises tsoonis või Suur-Ameerika 14 tasulises parklas. 

Viimati uuendatud 11.11.2022