Tere tulemast konverentsile Karistusõigus 20

Konverentsiga tähistame karistusseadustiku jõustumise 20ndat aastapäeva, heidame pilgu minevikku, vaatame ringi olevikus ja kiikame avatud ning julge meelega tulevikku.

Konverentsil otsime vastuseid küsimustele: Miks pannakse toime kuritegusid? Kas ja kui palju riik tohib inimest muuta? Milline on kurjategija mõttemaailm? Ehk on meie käitumine ette määratud ning juriidiline arusaam süüst on vaid illusioon?

Kui kuri tegu on tehtud, tuleb välja uurida, kes tegi, kuidas tegi, miks tegi. Seetõttu soovime arutada, kuidas võiks menetlus tulevikus toimuda, milline tee valida. Kas menetluses võib ka mõnda nurka lõigata ning eesmärk pühitseb abinõu?

Iga teo eest tuleb lõpuks ka vastutust kanda. Tänast päeva me tunneme, aga milline võiks ja peaks olema tegudele hinnangu andmine 20 aasta pärast? Konverentsil arutame selle üle, kas jätkuvalt on parim lahendus inimese ühiskonnast range eraldamine ja ukse taha sulgemine või oleme valmis teistsuguseks lähenemiseks.

Anna oma tagasiside Karistusõigus 20 konverentsile!

PROGRAMM

9:30                   Kogunemine ja kohvipaus

10:00                Avasõnad justiitsminister Lea Danilson-Järgilt
                           ja kriminaalpoliitika asekantslerilt
                           Markus Kärnerilt

10:30–12:00    Paneeldiskussioon „Kuritegu“
                           Diskussiooni juhib: Mario Truu,
                           Riigikohtu kriminaalkolleegiumi nõunik,
                           TÜ karistusõiguse lektor

                           
Diskussioonis osalevad: riigikohtunik Paavo Randma,
                           kliinilised psühholoogid Tiina Kompus ja Mari-Liis Mägi
                           ning psühhiaater Raine Pilli.

Paneelis arutletakse selle üle, mis toimub inimese peas teo toimepanemise ajal ja kuidas seda tagantjärele tuvastada? Kas ja kuivõrd erinevad nende küsimuste lahendamisel 20 aastat pärast karistusseadustiku jõustumist juristi, psühholoogi ja psühhiaatri arusaam. Tähelepanu pälvib näiteks küsimus, kuidas kujuneb inimese peas otsus tegu toime panna? Kuidas tuvastada tahtlust juhul, kui teda on provotseeritud ja tal on afekt või kui ta on hädakaitseseisundis? Kuidas teha kindlaks, kas inimene suutis teo ajal eristada, mis on lubatud ja keelatud?

12:00 – 13.00   Kinnitame keha ja kogume jõudu

13:00 - 14:30    Paneeldiskussioon „Menetlus“
                            Diskussiooni juhib: Andreas Kangur, 
                            
Viru ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör,
                            TÜ kriminaalprotsessi lektor


                             Diskussioonis osalevad: riigikohtunik Heili Sepp,
                             ringkonnakohtunik Sten Lind ning
                             vandeadvokaat Jaanus Tehver

1964.aastal kirjutas Herbert Packer, et kriminaalmenetluse süsteemi saab kirjeldada seeläbi, kui uurida tema paigutumist skaalal, mille ühes otsas on kuritegevuse kontrolli all hoidmise eesmärk ja teises ääres õiglase protsessi tagamise eesmärk. Ilmselt veel tähtsam oli tema tõdemus, et protsess pole mitte materiaalõigusest lahus seisev iluasi, vaid tegur, mis materiaalõiguse toimet oluliselt mõjutab – ehk rohkemgi, kui oleme harjunud mõtlema. Mida täpselt Packer oma skaalaga silmas pidas ning kus sellel skaalal asub, kuhupoole liigub ja kuidas materiaalõigust mõjutab Eesti kriminaalmenetlust?

14:30 – 15:00   Sirutame jalga ja selga enne viimast istungit

15:00 – 16:30   Paneeldiskussioon "Karistus"
                            Diskussiooni juhib: Anneli Soo, 
                           
TÜ karistusõiguse kaasprofessor

                            Diskussioonis osalevad: kriminoloogia teadur Anna Markina,
                            ohvriabi juht Jako Salla, vanglate asekantsler Rait Kuuse ning
                            Tartu Ülikooli ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit

Karistusseadustik on kehtinud 20 aastat ja materiaalõiguse käsitlus areneb täie hooga. Kuid arutelud selle üle, kuidas eristada tahtlust ja ettevaatamatust, kuidas sisustada garandikohustust jms kaotavad tähenduse, kui ei küsita selle järgi, miks on karistus ja kuidas saavutada, et seda võimalikult vähe oleks. Veelgi enam, küsima peab ka seda, kes neid küsimusi esitama peaks. Jurist? Õigusteadlane? Kriminoloog? Sotsioloog? Psühholoog? Kui palju ja mida küsida tavalise inimese kaasteelise käest, ja mis temalt saadud teadmisega peale hakata? Ehk on Eestis neid küsimusi senini liiga vähe küsitud? Paneelis uuritakse erinevate valdkondade esindajatelt karistuse käsitluse senise teekonna ja tuleviku kohta.

16:30 – 16:45   Päeva kokkuvõte

16:45  - 18:30    Furšett

Lisainfo ja kontakt

Kontakt

Kärt Repponen

Kriminaalpoliitika osakonna sekretär 

Asukoht ja parkimisinfo

Konverents toimub ministeeriumide ühishoone 1. korruse Tamme saalis

Aadressil Suur-Ameerika 1, Tallinn

Ministeeriumide ühishoone asub kesklinnas tasulises parkimistsoonis. Parkida on võimalik Väike-Ameerika tänaval tasulises tsoonis või Suur-Ameerika 14 tasulises parklas. 

Viimati uuendatud 09.09.2022