Leht kärpis nagu alati meie lugu ja asendas neutraalse pealkirja pahatahtlikuga, mistap avaldame siin algupärase versiooni.
Allikakaitse seadus ei tegele arsti-patsiendi suhetega
10. novembril kirjutas EPL juhtkirjas, kuidas justiitsministeerium ei tee väljagi, kui sellele selgitatakse, et ennetav kahjuhüvitis allikakaitse eelnõus on sobimatu. 15. novembril avaldas ajaleht samal teemal Tartu ülikooli tervishoiukorralduse professori Raul Kiiveti artikli.
Esmalt lükkame ümber süüdistuse, justkui poleks me kriitikale vastanud. Oleme selgitanud kõiki argumente nii oma veebipäevikus kui ka ajalehtedes, sh EPLis. Oleme rääkinud-kirjutanud sellest, et ennetav kahjuhüvitis pole Euroopas kaugeltki tundmatu, vastupidi, selle kohta on kuulsaid näiteid. Korduvalt oleme haiglate liidu esindajaile (sh ajakirjanduses) selgitanud, et hirm suurte kahjuhüvitiste ees on alusetu, sest pole ju põhjust arvata, et arst kavatseb patsienti ravima asudes tema olukorda halvendada (aga muu hulgas just see saaks olla ennetava kahjuhüvitise eeltingimus). Eelnõu muutes on justiitsministeeriumi nõusolekul arvestatud nii TÜ juristide kui advokaat Ants Nõmperi seisukohtadega.
Professor Kiiveti artikkel aga näitab sümptomaatiliselt, et arstid on oodanud ja kartnud allikakaitse seaduselt midagi sellist, mis pole kunagi olnud selle seaduse võimuses. „Eesti arstkond läheb ärevile, kui tekib küsimus arsti eksimustest …“ kirjutab professor. Arstide-patsientide suhetes paistab olevat väga tõsiseid ja sügavaid probleeme ning nii kardetakse, et allikakaitse eelnõu ongi nende suhete korraldamiseks välja mõeldud.
Ei ole. Professor Kiiveti murekohad tema artiklis on hoopis teiste seaduste pärusmaa. Allikakaitse eelnõuga pole kunagi tahetud mõjutada Eesti tervishoiukorraldust. Algusest peale on oht, et see seadusesäte võiks kohalduda mõnele ravilooga seotud juhtumile, olnud äärmiselt teoreetiline (jällegi: arst ei asu patsiendi olukorda halvendama).
Aga tähtsamgi veel on see, et eelnõu kritiseerides tasub nii EPLil kui ka meedikutel ennast sellega kursis hoida. Juba oktoobri lõpus esitas justiitsministeerium õiguskomisjonile ettepaneku muuta eelnõu nii, et ennetava kahjuhüvitise nõue ei laieneks tervisekahjustustele ega kehavigastustele. See tähendab, et haiglatele ei saa selle seaduse alusel esitada ennetava kahjuhüvitise nõuet. Jutud tervishoiukorralduse õõnestamisest on täiesti kohatud.