Eesti toel kiideti kohtumisel heaks nõukogu järeldused võitlusest karistamatuse vastu seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas. „Eesti toetab jätkuvalt iga pingutust, et Ukrainas toime pandud kuritegude uurimine oleks tõhus ja sõltumatu ning kurjategijad võetaks kohtus vastutusele. Ülimalt oluline on, et Venemaa koletud kuriteod ei jääks karistuseta, kuna need seavad ohtu Euroopa ja kogu maailma rahu, julgeoleku ja heaolu. Karistamatus viiks paratamatult uute kuritegudeni, mistõttu peame jätkama jõupingutusi Ukraina toetamisel võitluses Venemaa terrori vastu,“ sõnas Eesti justiitsminister Lea Danilson-Järg.
Lea Danilson-Järg lisas, et kuivõrd Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul puudub jurisdiktsioon Ukrainas toime pandavate agressioonikuritegude uurimise ja vastutusele võtmise üle, peame leidma võimaluse luua agressioonikuritegude erikohus. „Venemaa juhtkond tuleb võtta vastutusele Ukrainas toime pandud agressioonikuritegude eest. Euroopa Liit peaks võtma juhtrolli Ukraina toetamisel agressioonikuritegude erikohtu loomisel,“ toonitas ta.
Brüsseli kohtumisel kiideti heaks ka justiitsvaldkonna digitaliseerimise algatuse üldine lähenemisviis, mis on oluline samm ELi piiriülese õigusalase koostöö digitaliseerimises. Kavas on luua IT-lahendus teabe, dokumentide ja andmete elektrooniliseks vahetamiseks Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute ja teiste õiguskaitseasutuste vahel. Samuti võimaldab algatus avalduste ja dokumentide e-allkirjade ja e-templite kasutamist piiriülestes asjades ning teisi Eesti jaoks olulisi teemasid.
„Meil on hea meel, et Euroopa Liit soovib kaasas käia õigusemõistmise kaasaegsete praktikatega. Eesti on juba justiitsvaldkonna digitaliseerimisse palju panustanud. Läbirääkimiste käigus oleme seega saanud oma kogemusi ja tulevikku vaatavaid praktikaid ka teistega jagada. On oluline, et algatus püsiks ambitsioonikas ning tagaks võimalikult laialdased elektroonilise suhtluse võimalused piiriülestes asjades nii asutustele kui ka kodanikele,“ sõnas Eesti justiitsminister.
Heaks kiideti ka üldine lähenemisviis keskkonnakuritegude direktiivi kohta, et kriminaalõiguse abil tugevdada võitlust keskkonnakuritegude vastu. Justiitsminister Lea Danilson-Järg avaldas toetust keskkonnakuritegude vastase võitluse tõhustamise vajadusele ning rõhutas direktiivi edasise täiendamise vajadust: „Eesti peab äärmiselt oluliseks, et Euroopa Liidu kriminaalõiguse ühtlustamine toimub vaid miinimumnõuete kehtestamise kaudu.“
Justiitsministrid keskendusid oma aruteludes ka vara sissenõudmise ja konfiskeerimise direktiivi ettepanekule, mille eesmärk on jätta kurjategijad ilma nende ebaseaduslikust tulust ja seeläbi piirata uute kuritegude toimepanemise võimalusi. Samuti vahetati arvamusi vaigistuskaebuste direktiivi üle, mille eesmärk on kaitsta ajakirjanikke ja inimõiguste eest seisjaid kuritahtlike kohtuvaidluste eest.
Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite kohtumisel kiideti heaks ka järeldused Euroopa küberkuritegevuse vastase õigusalase koostöö võrgustiku suutlikkuse suurendamise kohta. Samuti anti ülevaade e-tõendite paketi menetluse seisust, mis käsitleb kriminaalmenetluses e-tõendite kogumist. Lisaks toimus arutelu ELi ühinemisest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ning lõunalauas käsitleti antisemitismi vastase võitluse küsimusi.