Konventsioon on vastus muredele, mis on seotud advokaatide vastu suunatud rünnakute, ähvarduste ja töö takistamisega. Need ohud kahjustavad õigussüsteemi toimimist. Leppe järgi peavad riigid järgima ühiseid miinimumstandardeid, et tagada advokaatide töö iseseisvus, sõltumatus ja turvalisus.
„Advokaadid seisavad inimeste põhiõiguste eest ning seetõttu peame kaitsma ka neid endid. Selle konventsiooni allkirjastamine näitab, et Eesti toetab sõltumatut ja sekkumisvaba õigusemõistmist,“ rõhutas justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Kuigi Eestis on konventsioonis välja toodud õigused juba suures osas tagatud, aitab lepe kehtestada ühtse kaitsetaseme kogu Euroopas. Samuti tugevdab see advokaatide ja nende kutseorganisatsioonide positsiooni. Kokkulepe näeb ette, et kaitse laieneb osaliselt ka advokaadibüroode ja kutseühenduste töötajatele, keda ei tohi kohustada avaldama kutsesaladust.
Lisaks luuakse konventsiooni alusel järelevalvemehhanism. Sõltumatu ekspertide rühm GRAVO hindab, kuidas riigid täidavad kokkulepet.
Eesti allkirjastas konventsiooni koos Prantsusmaa, Belgia, Hollandi, Poola, Norra, Leedu, Islandi, Andorra ja Luksemburgiga. Lepe jõustub, kui selle on ratifitseerinud vähemalt kaheksa riiki. Eestis on ratifitseerimise seaduse ettevalmistus kavandatud 2026. aasta esimesse kvartalisse.