„Kohtureformi ettevalmistus on kestnud aastaid ja seda on tehtud koos väga paljude osapooltega. Arutelusid, kohtumisi ja hääletusi on olnud tõesti palju ning arvamused on olnud erinevad. Kuid üks eesmärk on kõigile ühine – inimesed ja ettevõtted peavad saama õiguskindlaid kohtuotsuseid senisest märksa kiiremini,“ ütles minister Pakosta Riigikogu infotunnis.
Pakosta sõnul on riigi roll leida lahendused olukorras, kus maksumaksja panustab kohtusüsteemi üha rohkem, kuid menetlused siiski venivad:
„See ei ole jätkusuutlik. Just sellepärast on reform vältimatu ja sellepärast tuleb seda läbi arutada põhjalikult, avatud meeles ja faktidele tuginedes.“
Laialdane kaasamine: kohtumised üle Eesti ja regulaarne dialoog kohtunikega
Minister lükkas ümber väite, et ministeerium tegutseks kohtunikkonnast kaugel või eemal. „Olen teinud kaks tiiru mööda Eestit, kohtunud kohtunikega kõigis piirkondades, mitte ainult Tallinnas. Samuti toimuvad regulaarsed kohtuhommikud, kus kõik kohtunikud saavad osaleda. See dialoog on olnud väga sisuline ja seda tööd jätkame,“ rõhutas Pakosta.
Ta kinnitas, et tagasiside on loomulikult erinev ning kohtunikkond ei ole kaugeltki ühtne – nagu demokraatlikus arutelus olema peab. „Me ei tee suuri muutusi ühegi grupi vastuseisu või toetuse põhjal, vaid kogu sisendi ja mõju hindamise põhjal,“ lisas minister.
„Esimest korda Eesti ajaloos pannakse kohtupidamise kohad seadusesse – 15 linnas üle Eesti. See annab inimestele palju tugevama garantii kui seni, kus kohtumajade avamine ja sulgemine sõltus vaid ministri otsusest. Nüüd otsustab selle üle Riigikogu,“ selgitas minister.
Tema sõnul pole põhjust karta, et kohtud kaoksid väiksematest kohtadest:
„Sellist regionaalset kindlust ei ole varem olnud. See on reformi üks tugevaimaid külgi.“
Kohtunike sõltumatus kasvab märkimisväärselt
Minister rõhutas, et kohtuhalduse reform tugevdab just kohtunike sõltumatust:
„Kui seni määras kohtujuhi minister, siis reformiga läheb kohtute juhtimine kohtunike endi kätte. Kohtute haldamise nõukotta valivad enamus liikmeid kohtunikud ise ning poliitikute roll jääb selgesse vähemusse. See muudab kohtusüsteemi sõltumatumaks kui kunagi varem.“
Digilahendused tagavad, et inimene ei jää kohtust kaugemale
Infotunnis küsiti ka, kas kohtute liitmine võib muuta inimesele keerulisemaks aru saada, milline kohus tema asjaga tegeleb. Pakosta selgitas, et suurem osa kohtuasju lahendatakse juba täna kirjalikus menetluses.
„80% tsiviil- ja haldusasjadest ning umbes pooled kriminaalasjadest lahendatakse kirjalikult – inimene ei pea kohtumajja tulema. Ja seal, kus kohtusse tulemine on vajalik, sätitakse istung inimesele kõige lähemale,“ kinnitas minister.
„Kohtureformi eesmärk on parandada inimeste ligipääsu õiglasele ja kiirele kohtupidamisele ning tugevdada kohtute sõltumatust. Me kuulame tagasisidet, hindame sisulisi argumente ja oleme valmis muudatusteks. Me liigume edasi, aga teeme seda koos kohtunike ja ekspertidega,“ ütles justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Muuhulgas oli täna, 3. detsembril tähtaeg ka n-ö kooskõlastusringile saadetud kohtureformi puudutavale Kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus eelnõule tagasiside laekumiseks.