Reformi (eelnõu leitav siit) järgi on plaanis ühendada senised neli maakohut üheks maakohtuks, kaks ringkonnakohut üheks ringkonnakohtuks ja kaks halduskohut üheks halduskohtuks. Lisaks plaanitakse esimese ja teise astme kohtud tuua ära justiits- ja digiministeeriumi haldusest ning kahe esimese astme kohtute (maakohtu, halduskohtu ja ringkonnakohtu) haldamisega hakkab tegelema sõltumatu kohtute nõukogu. Senised kohtumajad oma asukohades jäävad alles.
Üks maakohus tagab, et kohtuasjade lahendamise kiirus ei sõltuks enam inimese elukohast. Näiteks kulus tsiviilasjade menetlemiseks 2024. aastal Tartu Maakohtus keskmiselt 97 päeva, kuid Harju Maakohtus juba 134 päeva. Ka kriminaalmenetluste kestus erines oluliselt – Pärnus 263, Harjus aga 345 päeva.
„Ei ole õiglane, et Pärnus saab inimene kohtuotsuse kiiremini kui Tallinnas. Õigusemõistmise aeg ei tohi sõltuda sellest, kus inimene elab,“ ütles justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Tema sõnul tähendab üks maakohus inimestele lihtsamat ja selgemat süsteemi: „Kui sul on mure ja pead kohtusse pöörduma, piisab sellest, et astud lähimasse kohtumajja või saadad kirja ühele e-posti aadressile. Inimene ei pea mõtlema, kas kiri läks õigesse kohtusse. Õigusemõistmine peab meie väikeses ja nutikas riigis olema paindlik, inimesele arusaadav ja kiirem,“ ütles Pakosta.
„Kuna üle 80% tsiviil- ja haldusasjadest ning pool kriminaalasjadest toimuvad juba täna kirjalikus menetluses, siis see võimaldab kohtuasjade koormust ühtlustavat üleriigilist jagamist ning senisest märksa põhjalikumat kohtunike ja neid abistavate kohtuteenistujate spetsialiseerumist,“ ütles Pakosta.
„Kohtusüsteem peab olema nagu meditsiin – kui sul on südamehäda, lähed kardioloogi juurde. Sama peab kehtima ka kohtutes. Spetsialiseerunud kohtunikud saavad pakkuda targemaid ja kvaliteetsemaks lahendusi,“ selgitas Pakosta.
Kohtunike spetsialiseerumine on eriti oluline näiteks keerukates perevägivalla- või alaealiste kuritegude juhtumites, mille vajadus on selgunud sealhulgas viimasel ajal avalikkuse tähelepanu pälvinud Nõo surmaõnnetusega lõppenud juhtumist. Spetsiseerumine aitab kaasa ka sellele, et kohtuvaidluse tulemus muutub paremini ennustatavaks, mistõttu on vähem põhjust kohtusse minna ja selle asemel tasub lahendus kohtuväliselt kokku leppida.
Minister lisas, et töökoormuse jaotamine ühtlasemalt aitab vähendada kohtunike ülekoormatust ja hoida süsteemi jätkusuutlikuna.
„Rahvakohtunik jääb alles üksnes seal, kus see on tõesti oluline – raskete ehk esimese astme kuritegude menetlemisel ja siis, kui süüdistatav seda ise taotleb. Samas ei tohi inimene oodata oma lahendit nädalaid vaid seetõttu, et rahvakohtunik ei saanud tulla,“ ütles minister.
Kohtukorralduse ja kohtuhalduse muudatusi puudutav seaduseelnõu läks 7. novembril kooskõlastusringile. Sellega on võimalik tutvuda Eelnõude infosüsteemis https://eelnoud.valitsus.ee/main#Ju41XPLS