Justiitsminister tõi oma kõnes välja, et esimene kriminaalpoliitika oluline eesmärk on tõhus, kiire, sõltumatu, inimkeskne ja ohvrisõbralik kriminaaljustiitssüsteem. „Õiguskaitseasutused ja kohtud peavad tegema kõik, et ei juba haiget saanute ellu ei lisanduks mõru maiku, et nad saaksid abi, tuge ja mõistmist. Ohvriabis tervikuna on viimasel ajal toimunud palju häid muutusi. Oleme suunanud oma erilise tähelepanu Ida-Virumaale, et seal osataks märgata ja aidata ohvrit juba haiglas, kuhu ta satub. Toeks selles on hiljuti Euroopa kuriteoohvrite abiorganisatsiooniga koostöös algatatud projekt. Väga positiivne on ka see, et loodud on tugiliin vägivallast loobuda tahtjatele, kus on 1,5 aasta jooksul pakutud nõustamist 1650-l korral ning neist 60%-l juhtudel korduvalt. See näitab, et ka need, kes ise liiga teevad, otsivad abi ning see on olemas,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.
Samuti on ministri sõnul oluline see, et järjest enam kasutatakse konfliktide lahendamisel taastavat õigust. See on protsess, kus püütakse vahendajate abiga panna asjaosalisi üksteist kuulma ja mõistma.
Minister rõhutas, et kuritegevusest saadav tulu peab jõudma rohkem ohvrite abistamisse ja kuriteoennetusse. „Veel mõned aastad tagasi üldsuse huvides tasumise võimalust ei kasutatud. Täna saab Läänemaal saab menetlusalune tasuda raha mittetulundusühingule, millega toimepandud teol on kõige lähedasem seos. Näiteks peab loomi julmalt kohelnud inimene tasuma raha loomade varjupaigale.,“ selgitas Maris Lauri.
Digitaalsus on üks ohvrisõbraliku süüteomenetluse vahenditest. „Meie eesmärk on aastaks 2025 digitaliseerida suur osa süüteomenetlusest. See arvestab rohkem kannatanu vajadustega, kaitseb enam menetlusosaliste õigusi ning lihtsustab oluliselt piiriüleste juhtumite lahendamist. Heaks näiteks on seegi, kui inimene saab oma õigustega tutvuda lihtsas keeles video abil. Selleks kõigeks teeme täna arendustöid infosüsteemides. Esimesi paberivabu kriminaalmenetlusi peaksime nägema juba 2023. aastal,“ lausus Maris Lauri.
Teine oluline kriminaalpoliitika eesmärk on alaealiste õigusrikkumiste vähendamine. 2018. aastal käima läinud alaealiste õigusrikkujate reformiga muutus alaealiste õigusrikkujate kohtlemine. Politsei ja prokuratuur said võimaluse reageerida alaealiste puhul paindlikumalt ja ilma alaealiste komisjonideta. „See on andnud ka esimesi tulemusi. 2020. aastal langes esmakordselt alaealiste kuritegude arv alla 1000 piiri ja andmed viitavad alaealiste kuritegude arvu languse jätkumisele. Selle aasta 9 kuuga registreeriti 517 kuritegu, aasta varem sama ajaga 643. See on Eesti jaoks oluline saavutus,“ märkis justiitsminister.
Võrreldes reformieelse ajaga on ka alaealiste väärtegude arv vähenenud. „Kuigi endiselt määratakse umbes pooltel juhtudel alaealistele karistuseks trahv, on seda siiski oluliselt vähem kui varem. Politsei määrab aina rohkem alaealisele väärteomenetluse lõpetamisel kohustusi nagu näiteks vaba aja sisustamisega seotud tegevused, vaimse tervise ja sõltuvusprobleemide ravi, kahju heastamine. See on märk sellest, tegeletakse noore ning tema probleemiga, mitte ei minda lihtsama vastupanu ehk trahvimise teed,“ kõneles justiitsminister.
„Samas on muidugi ka vajakajäämisi. Otsisime koos politsei ja noorte endiga lahendusi, kuidas saaksime nende rikkumistele paremini ja tõhusamalt reageerida. Peame paremini kaasama lapsevanemaid ning lastekaitsetöötajaid, tegelikult kogu ühiskonda. Laste ja noorte pahateod saavad tihti alguse tegevusetusest, mistõttu on vajalik koostöö haridus-, kultuuri- ja spordivaldkonnaga ning kohalike omavalitsustega. Aga miks mitte ka keskkonnaorganisatsioonide või ettevõtjatega,“ rõhutas Maris Lauri.
Kolmandaks eesmärgiks on korduvkuritegevuse ennetamine, millega tuleb veel palju tööd teha. Vanglast vabanenutest mõistetakse kahe aasta pärast kolmandik taas süüdi, mitte tingimata vanglasse, aga nad teevad uue kuriteo. „See on probleempundar, mille lahendamine on keeruline ja aeganõudev. Ühel aastal külvatud seeme annab ehk tulemuse viie või kümne aasta pärast. Selle probleemi lahendamisega tuleb tegeleda kompleksselt, arvestama peab kurjategijate vaimse tervise häirete, sõltuvuste ning kriminogeensuse riskiga,“ rääkis justiitsminister Lauri.
Riigikogus peetud kõne täistekstiga saab tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel ja eesmärkide täitmist illustreeriva infograafikaga siin.