Regiina Sepp rõhutas oma ettekandes, et avaandmed on kriitilise tähtsusega innovatsiooni ja läbipaistvuse allikas nii riigi kui ka kohalikul tasandil. Andmekaitse Inspektsiooni ja JDM-i koostöös läbi viidud seire, millele vastas 47 omavalitsust (59% küsitletutest), näitas aga, et potentsiaal on suures osas kasutamata.
Vaid 15% vastanutest (seitse omavalitsust) avaldab andmestikke riiklikus avaandmete teabeväravas https://andmed.eesti.ee/
Samas selgus tulemustest, et valmisolek andmeid jagada on tegelikkuses suurem – 12 omavalitsust (26% vastanutest) märkis, et nende avaandmed on kättesaadavad muude kanalite kaudu, näiteks kodulehel, dokumendiregistris või geoportaalides.
„Me tunnustame, et tänapäeval on omavalitsustel reaalsed väljakutsed. Seire kinnitas, et peamiseks takistuseks on inimressursi ja aja puudus – seda rõhutas 26 vastanut. Samuti toodi 12 korral välja vähest teadlikkust ning ebakindlust selles osas, mida täpselt avaldada tuleks,“ sõnas Sepp. „Tihti ei peeta avaandmete teemat prioriteetseks, sest selle otsest kasu ei osata kohe näha.“
Programmijuhi sõnul on ministeeriumi eesmärk olla omavalitsustel toetavaks partneriks.
„Soovime olla KOV-idega parnerid, mitte ainult nõudjad. Jätkame tihedat suhtlust ELVL-iga, et leida lahendused, mis sobivad nii riigile kui ka valdadele-linnadele. Meie sõnum peab muutuma konkreetsemaks – peame andma selgemaid suuniseid selle kohta, millised andmed on väärtuslikud ja kuidas neid kõige lihtsamalt avalikustada,“ lisas Sepp.
Eesti Linnade ja Valdade Liidu andmevaldkonna nõunik Imre Antso märkis seminaril, et andmed on suurima väärtusega eelkõige omavalitsustele endile targaks juhtimiseks. "Vaid erinevate valdkondade ülese andmetepõhise ülevaate põhjal on võimalik teha kaalutletud ja olulisi järeldusi otsuste langetamiseks," sõnas Antso.
Omavalitsused ootavad riigilt enim praktilist tuge: 23 vastanut märkis vajadust koolituste, võrgustike ja infopäevade järele. „Oleme seda tagasisidet kuulda võtnud ning töötame selle nimel, et avaandmete avaldamine ei oleks tüütu lisakohustus, vaid loomulik osa avatud valitsemisest,“ ütles Regiina Sepp oma esitluses.
Siiski tuletas Sepp meelde, et kohustus masinloetavate andmete avalikustamiseks on seadusest tulenevalt jätkuvalt olemas. JDM ootab, et omavalitsused tooksid oma andmed teabeväravasse, kuna see loob pinnase uute teenuste tekkeks. Positiivsete näidetena tõi ta välja Tartu linna, kus avaandmete toel on loodud bussiaegade rakendus, ja Pärnu sündmuste portaal.