Ministrite mõttevahetus keskendus sel korral Euroopa Liidu digikümnendi 2030. aasta eesmärkidele ja nende saavutamiseks vajalikele tegevustele. Digieesmärgid jagunesid nelja valdkonda: digioskused, digitaristu, ettevõtete digiüleminek ja avalike teenuste digitaliseerimine.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta tõi esile, et Eesti jaoks on oluline tagada kõigile inimestele elementaarne digi- ja andmekirjaoskus. ,,Maailm on üha enam nutiseadmetes, mistõttu tuleb tõsta inimeste teadlikkust tehisintellekti võimalustest ja ohtudest. Lisaks nõuab tehnoloogia kiire areng pidevalt juurde õppimist ja kohanemist,’’ sõnas minister. Ta rõhutas, et Euroopa Liit peaks senisest enam edendama andmete piiriülest ja üleeuroopalist kasutamist, et toetada uute teenuste ja ärimudelite arengut, mis suurendaks Euroopa konkurentsivõimet. ,,Oluline on tagada ettevõtetele, teadusasutustele ja avalikule sektorile juurdepääs andmete töötlemiseks vajalikule infrastruktuurile, mis on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni seisukohalt hädavajalik,’’ lisas Pakosta.
Minister rõhutas ka vajadust tagada andmesidekaablite asjakohane rahastamine. „Hiljutised intsidendid sidekaablitega Läänemeres demonstreerivad kriitilise infrastruktuuri haavatavust ja viitavad vajadusele keskenduda veelgi enam sideühenduste vastupidavusele nii olemasolevate kui loodavate ühenduste puhul, “ märkis ta.
Lisaks osales Pakosta ministrite töölõunal, kus arutati Euroopa Liidu ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) koostöö tugevdamist. Kohtumisel osales ka ITU asepeasekretär Tomas Lamanauskas.