Enamuse inimeste jaoks ei muuda nõusolekuseadus igapäevaelus midagi, sest inimesed valdavalt juba lähtuvadki täna partneri soovide austamisest. Intiimses läheduses on loomulik, kui mõlemad pooled saavad selgelt öelda või näidata, et nad seda soovivad. Sama loomulik on nõusoleku puudumisel tegevust mitte jätkata.
Nõusolek seksuaalseks tegevuseks põhineb neljal põhimõttel: see on antud teadlikult ja vabatahtlikult; seda on teisele inimesele arusaadavalt väljendatud; see on antud enne suguühet või muud sugulise iseloomuga tegu ning see on olemas kogu suguühte või muu sugulise iseloomuga teo ajal. Nõusolekuseadus on loodud, et kaitsta inimesi paremini seksuaalvägivalla eest.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta rõhutab üle ka peamised põhimõtted:
- Esiteks, nõusolek peab olema antud enne tegevusega alustamist ja see kehtib vaid konkreetse tegevuse kohta. See tähendab, et näiteks nõusolek suudlemiseks ei tähenda automaatselt nõusolekut seksuaalvahekorraks või muuks seksuaaltegevuseks.
- Teiseks, nõusolek ei pea olema alati sõnaline. See võib olla väljendatud ka kehakeele, žestidega või muu selge suhtluse kaudu.
- Kolmandaks, Eestis jääb kehtima süütuse presumptsioon. See tähendab, et me kõik oleme süüst puhtad, kuniks õigust mõistev võim pole teisiti otsustanud. Samuti jääb meile kõigile õigus mitte ütlusi anda ja ka edaspidi ei tohi mitte kedagi kohustada oma süütust tõendama.
Pakosta lisab ka, et Eesti inimesed tegelikult juba väärtustavad üksteise austamist seksuaalsuhetes. ,,Tänastes ühiskondlikes hoiakutes juba peegeldubki nõusolekupõhine väärtusruum. Nüüd kirjutame selle ka seadusesse,’’ sõnab minister.
Järgmiseks saadetakse seadus väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile.