Projektide keskmes on finantskelmuste varasem avastamine ja kiirem lahendamine, rahapesu tõkestamine, kuritegeliku vara leidmine ja kättesaamine ning keerukate finantskuritegude menetlemise kvaliteedi parandamine.
„Finantskuritegevus puudutab otseselt inimeste turvatunnet, ausate ettevõtjate konkurentsivõimet ja usaldust riigi vastu. Kurjategijad tegutsevad kiiresti, üle riigipiiride ja järjest professionaalsemalt. Seetõttu peab ka riigi vastus olema kiirem, paremini koordineeritud ja tehnoloogiliselt võimekam. Nende projektidega tugevdame kogu menetlusahelat alates kelmuse varajasest avastamisest kuni kurjategija vastutusele võtmise ja kuritegeliku vara konfiskeerimiseni,“ ütles komisjoni töös osalenud Justiits- ja Digiministeeriumi kantsler Tiina Uudeberg.
„Mul on hea meel, et Siseministeeriumi valitsemisala projektid said selle olulise rahastuse,“ ütles Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits. „Saame tugevdada politsei ja teiste julgeolekuasutuste võimekust avastada küberkuritegusid, jälitada kuritegelikku raha ning muuta kurjategijate jaoks ebaseadusliku tulu peitmise ja kasutamise keerulisemaks. See on investeering Eesti turvalisusesse ja selle mõju jõuab iga Eesti inimeseni.“
Finantskelmuste kiire lahendamine
Justiits- ja Digiministeeriumi 2026. aasta statistika järgi registreeriti esimesel poolaastal ligi 10% vähem kelmusjuhtumeid kui aasta varem. See on edasiminek, kuid finantskelmused põhjustavad jätkuvalt miljonitesse ulatuvat kahju. Seetõttu tuleb järjepidevalt tugevdada nii ennetust ja avastamist kui ka menetlusvõimekust.
Vastuseks sellele probleemile otsustas komisjon rahastada Politsei- ja Piirivalveameti projekti, millega tugevdatakse organiseeritud kelmuste ja uute skeemide tuvastamise võimekust. Eesmärk on saada täpsem analüütiline pilt levinud kelmusskeemidest, tõkestada kuritegelikke võrgustikke, toetada menetlusi ja sekkuda enne, kui uus skeem jõuab suure hulga inimesteni. Varajane sekkumine aitab sulgeda pettusteks kasutatavaid kanaleid, katkestada raha liikumist ning vähendada nii kannatanute arvu kui ka inimestele tekitatud kahju. Samuti soovitakse suurendada kelmustega seotud vara leidmist, arestimist ja kannatanutele hüvitamist.
Kelmuste kiiremaks menetlemiseks saab lisavõimekuse ka prokuratuur.
Rahapesu targem tõkestamine
Rahapesu võimaldab kurjategijatel peita kelmuste, aga ka korruptsiooni, narkokuritegevuse ja teiste raskete kuritegudega teenitud tulu päritolu ja muuta kuritegelik tulu näiliselt seaduslikuks. Samuti aitab see tagada, et Eesti ei oleks koht, kus kuritegelikku raha on lihtne varjata või rahvusvahelisse finantssüsteemi suunata. Selle tagamiseks eraldatakse Rahapesu Andmebüroole ligi 3 miljonit eurot, et arendada kehtiva õigusraamistikuga kooskõlas infosüsteeme ja järelevalveprotsesse.
Notarite Koda saab ligi 500 000 eurot E-notari rahapesuvastase funktsionaalsuse ja turvalisema kaugtõestamise arendamiseks. Uus lahendus aitab notaritel süsteemselt hinnata klientide ja tehingutega seotud riske, kontrollida vara päritolu ning märgata võimalikke rahapesu- ja sanktsiooniriske. Lisaks parandatakse kaugtõestamise turvalisust, et ennetada identiteedi kuritarvitamist ja muid pettusi.
Politsei- ja Piirivalveametile eraldatakse veel miljon eurot raskete ja varjatud kuritegude tõkestamiseks ning kohtukõlblike tõendite kogumiseks. Projekt toetab keerukate rahapesu-, kelmuse-, korruptsiooni- ja muude organiseeritud kuritegevusega seotud menetluste läbiviimist nii Eestis kui ka rahvusvahelises koostöös.
Lisaks rahastatakse üle 200 000 euroga EMPACTi koordinaatori võimekuse loomist Eestisse. EMPACT on EL-i valdkondade vaheline platvorm organiseeritud kuritegevuse vastaseks võitluseks.
Kuritegelik vara ei tohi jääda kurjategijatele
Eestis arestitakse kriminaalmenetlustes vara keskmiselt ligikaudu 11,7 miljoni euro väärtuses aastas, kohtulahenditega konfiskeeritakse keskmiselt 2,77 miljoni euro väärtuses vara. Selleks, et meil oleks riiklik terviklik ülevaade vara asukohast, seisukorrast, halduskuludest ja selle realiseerimisest saadud tulust, rahastatakse ca 66 000 euroga arestitud ja konfiskeeritud vara keskse haldusüksuse loomist.
Digimenetluse tööriist, mis aitab kohtutel seada detailid tervikusse
Keerukates finantskuritegude kohtuasjades võib olla kümneid tuhandeid dokumente, pangatehinguid ja muid digitõendeid, mida kohtunikud ja kohtuteenistujad peavad praegu suures osas käsitsi läbi töötama. Seetõttu eraldatakse kohtutele ca 3 miljonit eurot, mille eest arendatakse finantskuritegude kohtumenetluse analüüsi- ja tugiplatvorm. Projekti eesmärk on lühendada keerukate finantskuritegude menetlusaega ning muuta mahukate toimikute esmase ülevaate koostamine kiiremaks.
Teadlikkus aitab finantskuritegevust ennetada
Komisjon otsustas toetada 600 000 euroga ka kuueosalise rahvusvahelise draamasarja „Rahamaa“ valmimist. Sarja eesmärk on selgitada laiemale avalikkusele, kuidas rahapesu ja finantskuritegevus toimivad ning millist mõju avaldavad need ettevõtlusele, riigi julgeolekule, õigusriigile ja inimeste usaldusele.
Projekte hinnanud ja rahastusotsuseid teinud komisjoni kuulusid Justiits- ja Digiministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Siseministeeriumi esindajad.