Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta tõi valitsuskabinetis arutlusele Eesti võimaluse osaleda Euroopa Komisjoni ühishankes tehisaru arvutuskeskuste ehk gigatehaste ning selle Eesti haru loomiseks.
„Oleme seadnud eesmärgiks tehisaru rakendamise kõigis sektorites – tervishoius, hariduses, julgeolekus, transpordis, tööstuses – ning seeläbi inimeste töö väärtuse suurendamise. Selleks on vaja uuel tasemel oskusi, aga ka võimsat arvutustaristut, mida Eestis praegu ei ole," ütles minister Liisa Pakosta. “Kõikide teenuste arendamine ei eelda riigile kuuluvat nn isoleeritud lokaalset taristut, seega on suure osa arvutusvõimekusest võimalik osta sobivatel tingimustel Eestis asuvast erasektori omanduses taristust.“
Tema sõnul tähendab tehisaru kasutuselevõtt avalike teenuste poolel näiteks võimekust arendada eestikeelset meditsiinidiagnostikat, automatiseerida maksu- ja tolliprotsesse või kasutada tehisaru kriisijuhtimises.
„Need rakendused kasutavad tundlikke andmeid, mida ei saa saata välisriikide serveritesse – neid tuleb töödelda Eestis," sõnas Pakosta.
Majanduse poolelt koondub tehisaruga seotud kasvupotentsiaal piirkondadesse, kus arvutusvõimekus on kohapeal olemas. Kohalik taristu võimaldab Eesti ettevõtetel arendada näiteks isejuhtivate sõidukite mudeleid, sh ühistransport, ja kaitsetööstuse lahendusi, sest teenuse kiirus ja minimaalne viivitus (latentsus) on olulised.
Justiits- ja digiministeerium kaardistas 2025. aasta lõpus Eesti arvutusvõimekuse vajadused. Esialgne hinnang näitab, et aastaks 2030 vajab Eesti kohalikku aruvutusvõimekust ligikaudu 11 600 graafikaprotsessorit (GPU) – kiipe, mille abil on võimalik tehisaru arendada ja käitada. Neist avaliku sektori ja teaduse osa on ligi 20 protsenti. Ettevõtjate hinnangul on tegelik vajadus veelgi suurem.
Liisa Pakosta tõdes, et praegu jääb Eesti Euroopa Liidu võrdluses oluliselt alla – nt Soome, Luksemburgi ja Rootsi arvutusvõimekus elaniku kohta on üle kümne korra suurem. „Küsimus on, kas tehisaruga seotud väärtusloome sünnib Eestis või liigub mujale."
Sektoris tegutsevate investorite tagasiside on, et erasektori taristuinvesteeringuid toetab riigi selge kavatsus teenust osta. Valitsuskabineti tänane arutelu andis signaali, et Eesti on valmis olema tehisaru taristu pikaajaline kasutaja.