Justiitsministeeriumis kohtusid täna esmakordselt perevägivallavastase võrgustiku esindajad, kes arutasid muuhulgas selle üle, kuidas tõsta perevägivalla alast õigusteadlikkust, parandada ennetustööd ja abistada ohvreid.
„Eestis on lõpuks ometi perevägivallast avalikult rääkima hakatud,“ sõnas justiitsministeeriumi nõunik Laidi Surva. „Kaua aega on sellesse teemasse suhtutud kui tabusse või perekonna siseasja. Nii ohvrid, vägivallatsejad kui ka näiteks vägivalla tunnistajaks olnud naabrid on seda pidanud teemaks, millesse perevälised inimesed või asutused ei peaks alati sekkuma.“
Nõunik lisas, et selline suhtumine on siiski hakanud muutuma ning perevägivalda ei peeta enam ainult ohvri ja vägivallatseja omavaheliseks probleemiks. „Samuti on hakatud mõistma, et perevägivallal on mitmeid põhjusi ja tegemist on valdkonnaga, millega tuleb laiapõhjaliselt tegelda.“
Perevägivalla riskideks on erinevatele uuringutele tuginedes peetud näiteks vastuolusid isiklike soovide ja pere vajaduste vahel, väikest sissetulekut, tööpuudust ja laste suurt arvu peres. Konfliktide teket mõjutavad ka alkoholi tarbimine, puudulikud oskused probleeme lahendada ning iganenud soorollid perekonnas.
Perevägivalla levinuimad tüübid on abikaasa, elukaaslase, laste, vanavanemate või õdede-vendade omavaheline väärkohtlemine. Perevägivald avaldub mitmes erinevas vormis – verbaalselt, füüsiliselt, emotsionaalselt, seksuaalselt, aga ka passiivselt ignoreerimise või hülgamisena. Seda esineb kõikides vanuse- ja rahvusgruppides, erineva kultuuritausta või sissetulekuga perekondades.
„Kuigi perevägivallast rääkides nähakse seal tavaliselt kaht osapoolt (mees ja naine), on tihti olemas ka kolmas – laps vägivalla tunnistajana. Laps ei pruugi kannatada otsese vägivalla all, kuid ta on alati toimuvast teadlik ning see võib avaldada pikaaegset mõju, suurendades tulevikus näiteks alkoholismi- ja depressiooniriski,“ selgitas Surva.
Perevägivalda ei saa pidada pere siseasjaks, tegemist on sotsiaalse probleemiga, millega tegeldakse riiklikul tasandil. Kevadel vastu võetud „Vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010-2014“ sätestab prioriteedid järgmisel neljal aastal perevägivallaga tegelemisel. Prioriteetideks on perevägivalla alane teavitamine ja ennetustöö, perevägivalla erinevate tahkude analüüs, ohvrite abistamine ja töö vägivallatsejatega.
Tänasel kohtumisel arutleti kõikidel prioriteetsetel teemadel. Lisaks tutvustas politsei- ja piirivalveameti esindaja Anu Baum lähisuhtevägivalla juhtumitele reageerimise juhiseid ehk seda, mida politseinik perevägivalla juhtumi puhul tegema peab. Tartu ülikooli sotsioloogid andsid ülevaate hetkel käimasolevast uuringust, millega kaardistatakse perevägivalla levikut soodustavaid riske ja perevägivalla ulatust Eestis. Merle Paats Statistikaametist rääkis paarisuhte vägivalla müütidest ja tegelikkusest.
Norra kogemustest varjupaikade töö korraldamisel tegi ettekande Tove Smaadahl Norra Naiste Varjupaikasid koordineerivast Krisesenter’ist. Lisaks olid kohtumise päevakorras arengud Euroopa Liidus ning räägiti Euroopa Nõukogu juurde loodud ajutise komitee tööst, mille ülesandeks on tegeleda naistevastase ja perevägivallaga seotud küsimustega.
Justiitsministeeriumi nõunik Tuuli Ploom selgitas võrgustiku kohtumisel, et komitee on välja töötamas juriidiliselt siduvat dokumenti, mille abil ennetada perevägivalda ja võidelda selle vastu. „Konventsioon keskendub neljale teemale: ennetus, ohvrite kaitse, õigusrikkujate karistamine ja valdkonda reguleeriv koordineeritud poliitika.“
„Komitee on võtnud seejuures huviorbiiti eelkõige naistevastase vägivalla. Samas on konventsiooni karistusõiguslikud sätted sooneutraalsed, täpselt nagu ka meie karistusseadustikus.“ lisas Ploom.
„Vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010-2014“ raames loodud perevägivallavastasesse võrgustikku kuuluvad erinevate ministeeriumide, riigiasutuste, politsei, prokuratuuri, mittetulundusühenduste, varjupaikade, tugikeskuste ja kõrgkoolide esindajad.
Arengukava raames loodud koostöövõrgustiku kohtumise eesmärgiks on parandada infovahetust ja koostööd erinevate organisatsioonide vahel ning anda ülevaade valdkonna arengust, et saada sel viisil sisendit arengukava täiendamiseks. Võrgustik hakkab regulaarselt koos käima ja kohtumised toimuvad vähemalt kord aastas.
Lugupidamisega
Diana Kõmmus
Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8118
GSM 533 15431
[email protected]