Noorte korduvkuritegevuse ennetamine

Justiits- ja digiministeerium viib perioodil 01.02.2023–31.12.2029 ellu Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond+ projekti „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“.

Projekti lühikirjeldus

Projekti eesmärk on soodustada ja edendada 14-29-aastaste õigusrikkumistaustaga noorte osalemist ühiskonnaelus, toetada nende iseseisvat toimetulekut, nende jõudmist õppetegevusse ja tööturule ning seal püsimist, et ennetada sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist. Toetavate tegevuste toel peab suurenema õigusrikkumistaustaga noorte osalemine tööturul ja vähenema nende korduvkuritegevus ehk retsidiivsus. 

Projekti eelarve on 9 512 470 eurot, millest 6 658 729 eurot moodustab ESF+ toetus ja 2 853 741 eurot riiklik kaasfinantseering. Projekti tegevusi viiakse ellu koostöös partnerasutustega:

  • Prokuratuur,
  • Politsei- ja Piirivalveamet,
  • Riigikohus,
  • Sotsiaalkindlustusamet
  • ja Kriminaalhooldus.

Tegevusi viiakse ellu neljas suuremas valdkonnas:

1) iseseisvumist ja õiguskuulekuse toetamine kogukonnas; 
2) tugi tööturule sisenemisel;
3) tugi ühiskonda sulandumisel vanglateenistuses;
4) kriminaaljustiitssüsteemi, koostöö ja spetsialistide arendamine.

Täiendavalt tehakse uuringuid ja analüüse selgitamaks välja noore jaoks kõige sobivamad ja tõhusamad toetamise viisid ning nende mõju.

Tulemusnäitajad, millega hinnatakse mõju:

  • 70% noortest, keda on sekkumistega toetatud, on jõudnud tööturule;
  • sekkumistega toetatud noorte kriminaalhooldusaluste korduvkuritegevuse määr on 21% või alla selle;
  • sekkumistega toetatud noorte vanglast vabanenute korduvkuritegevuse määr on 33% või alla selle.

Iseseisvumise ja õiguskuulekuse toetamiseks võimaldatakse noorele koostööd tugiisikuga ning võimalust suunduda ajutisele majutusteenusele

Teenused on mõeldud noorele, kes on:

  • süüdimõistetu ja kannab vanglakaristust;
  • vanglast vabanenud, sh ennetähtaegselt;
  • vahistatu või vahi alt vabanenud;
  • kriminaalhooldusalune, kellele on määratud käitumiskontroll;
  • kohtueelses või kohtumenetluses süüdistatav või kahtlustatav;
  • kohtu poolt karistusest tingimisi vabastatud;
  • vangistuse asemel saanud muu karistuse või alaealisele või noorele täiskasvanule kohaldatud mõjutusvahendi;
  • noor, kelle suhtes on prokuratuur või kohus lõpetanud kriminaalmenetluse;
  • on kinnise lasteasutuse teenusel või sellelt väljunud;
  • väärteo toime pannud ja kelle süü ei ole suur ning väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi või kellele määratakse mõjutusvahend või kohustus.

Tugiisiku rolliks on nõustada ja toetada noort oma elu järjele saamisel ning igapäevaeluga toime tulemisel, vähendades seeläbi uute kuritegude sooritamise riski. 

Kui noor kannab vanglakaristust, alustab tugiisik temaga kohtumisi kuni kuus kuud enne vabanemist, pärast seda jätkub töö kogukonnas. Vanglas keskendutakse noore vajaduste väljaselgitamisele ja tema ettevalmistamisele, vabanemisjärgsed tegevused on suunatud kohanemisele uues keskkonnas.

Tugiisik teeb koostööd vajalike piirkondlike asutustega. Vangla, kriminaalhoolduse, prokuratuuri, kinnise lasteasutuse, kohaliku omavalitsuse, Sotsiaalkindlustustusameti vm asutuse spetsialisti tehtud riskide hindamise tulemusena antakse teenuseosutajale teada noorest, kes vajab tugiisikut. Ka noor ise või tema lähedane saavad avaldada soovi tugiisikuteenuse kasutamiseks.

Teenuse kestvus on kuni 18 kuud ja selle kasutamine vabatahtlik.

Tugiisikuteenust pakub Omanäolise Kooli Arenduskeskus [email protected].

Illustratiivne pilt: käest kinni hoidmine
Pilt Lootuse küla majast

Majutusteenuse eesmärk on pakkuda ajutist elukohta 18-29aastastele õigust rikkunud noortele, kellel on vaja oma elu korda seadmiseks turvalist keskkonda

Majutuskeskus ei ole üksnes koht ajutiseks peatumiseks. Majutuses töötav personal pakub noorele toetavaid tegevusi ja nõustamisi, mille üks osa on õppima või tööle asumiseks tegevuskava koostamine ja selle täitmise jälgimine.

Vajaduse korral saab noor võlanõustamist ja psühholoogilist tuge. Teenusel on kindel päevakava ja struktuur, mida noor peab järgima. 

Tegevuste eesmärgiks on õpetada noorele enesedistsipliini ja tavaelus toime tulemist. Teisalt kujundada harjumusi ning väärtusi igapäevase hügieeni eest hoolitsemisel, turvaliste suhete loomisel, vaimse tervise eest hoolitsemisel ja ka sõltuvusainete tarvitamisest loobumisel.

Nõustamisega ajutine majutusteenus on vabatahtlik ja noorele tasuta. Küll aga sinna tulemine eeldab noorelt motivatsiooni ja tahet oma probleemidega tegeleda ning õiguskuulekas tee valida. Kokku saab noor ajutisel eluasemel olla kuni 18 kuud.

Majutusteenust pakub MTÜ Lootuse Küla, [email protected]

Koolitussari "Kompass spetsialistile – suund noorele"

Justiits- ja Digiministeeriumi tellimusel viib Tartu Ülikool aastatel 2026-2029 läbi koolitussarja „Kompass spetsialistile – suund noorele,“ mille eesmärk on täiendada spetsialistide teadmisi ja oskusi tööks õigust rikkunud 14–29-aastaste noortega.  Koolitus on spetsialistidele tasuta. 

Osalema on oodatud nii õiguskaitse, sotsiaal- ja lastekaitse kui ka teised noortega töötavad spetsialistid, kes puutuvad oma töös kokku õigust rikkunud noorte või nende juhtumitega. Koolitustel osalejatel on võimalus valida vastavalt oma rollile ja vajadustele vajalikud teemakoolitused.  

Koolitussari koosneb viiest erinevast teemakoolitusest: 

  • noorte õigusrikkumiste põhjused, käitumist mõjutavad tegurid ja eripärad;   
  • professionaalse suhtluse alused töös õigust rikkunud noorega;  
  • alaealiste erikohtlemine süüteomenetluses;  
  • noored täiskasvanud süüteomenetluses;  
  • noore õiguskuuleka toimetuleku toetamise alused. 

Järgmised koolitused
Peagi avaneb registreerumine
  • Noorte õigusrikkumiste põhjused, käitumist mõjutavad tegurid ja eripärad (Pärnu). 2026 II poolaasta. 
  • Noorte õigusrikkumiste põhjused, käitumist mõjutavad tegurid ja eripärad (Jõhvi). 2026 II poolaasta. 
  • Professionaalse suhtluse alused töös õigust rikkunud noorega (Tallinn). 2026 II poolaasta.
  • Professionaalse suhtluse alused töös õigust rikkunud noorega (Tartu). 2026 II poolaasta. 

Kontaktid

Stanislav Solodov (tiimijuht)
[email protected] 
5309 8229

Peter Gornischeff (projektijuht)
[email protected] 
524 8261

Terli Linnas (projektijuht - taastav õigus)
[email protected]
5308 0798

Terje Smitt (projektijuht)
[email protected]
529 3080

Reelika Rattus (projektijuht)
[email protected] 
5860 3137

Karit Pilliroog (projektijuht - kommunikatsioon)
[email protected]
5384 5804

Viimati uuendatud 17.03.2026