Noorte korduvkuritegevuse ennetamine

Iseseisvumise ja õiguskuulekuse toetamiseks võimaldatakse noorele koostööd tugiisikuga ning võimalust suunduda ajutisele majutusteenusele. Teenused on mõeldud noorele, kes on: 

• süüdimõistetu ja kannab vanglakaristust; 
• vanglast vabanenud, sh ennetähtaegselt; 
• vahistatu või vahi alt vabanenud; 
• kriminaalhooldusalune, kellele on määratud käitumiskontroll; 
• kohtueelses või kohtumenetluses süüdistatav või kahtlustatav; 
• kohtu poolt karistusest tingimisi vabastatud; 
• vangistuse asemel saanud muu karistuse või alaealisele või noorele täiskasvanule kohaldatud mõjutusvahendi; 
• noor, kelle suhtes on prokuratuur või kohus lõpetanud kriminaalmenetluse; 
• on kinnise lasteasutuse teenusel või sellelt väljunud; 
• väärteo toime pannud ja kelle süü ei ole suur ning väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi või kellele määratakse mõjutusvahend või kohustus.

Tugiisiku teenus 

Tugiisiku rolliks on nõustada ja toetada noort oma elu järjele saamisel ning igapäevaeluga toime tulemisel, vähendades seeläbi uute kuritegude sooritamise riski.  

Kui noor kannab vanglakaristust, alustab tugiisik temaga kohtumisi kuni kuus kuud enne vabanemist, pärast seda jätkub töö kogukonnas. Vanglas keskendutakse noore vajaduste väljaselgitamisele ja tema ettevalmistamisele, vabanemisjärgsed tegevused on suunatud kohanemisele uues keskkonnas. 

Tugiisik teeb koostööd vajalike piirkondlike asutustega. Vangla, kriminaalhoolduse, prokuratuuri, kinnise lasteasutuse, kohaliku omavalitsuse, Sotsiaalkindlustustusameti vm asutuse spetsialisti tehtud riskide hindamise tulemusena antakse teenuseosutajale teada noorest, kes vajab tugiisikut. Ka noor ise või tema lähedane saavad avaldada soovi tugiisikuteenuse kasutamiseks. 

Teenuse kestvus on kuni 18 kuud ja selle kasutamine vabatahtlik. 

Tugiisikuteenust pakub Omanäolise Kooli Arenduskeskus [email protected]. 

Ajutine majutusteenus 

Majutusteenuse eesmärk on pakkuda ajutist elukohta 18-29aastastele õigust rikkunud noortele, kellel on vaja oma elu korda seadmiseks turvalist keskkonda 

Majutuskeskus ei ole üksnes koht ajutiseks peatumiseks. Majutuses töötav personal pakub noorele toetavaid tegevusi ja nõustamisi, mille üks osa on õppima või tööle asumiseks tegevuskava koostamine ja selle täitmise jälgimine. 

Vajaduse korral saab noor võlanõustamist ja psühholoogilist tuge. Teenusel on kindel päevakava ja struktuur, mida noor peab järgima.  

Tegevuste eesmärgiks on õpetada noorele enesedistsipliini ja tavaelus toime tulemist. Teisalt kujundada harjumusi ning väärtusi igapäevase hügieeni eest hoolitsemisel, turvaliste suhete loomisel, vaimse tervise eest hoolitsemisel ja ka sõltuvusainete tarvitamisest loobumisel. 

Nõustamisega ajutine majutusteenus on vabatahtlik ja noorele tasuta. Küll aga sinna tulemine eeldab noorelt motivatsiooni ja tahet oma probleemidega tegeleda ning õiguskuulekas tee valida. Kokku saab noor ajutisel eluasemel olla kuni 18 kuud. 

Majutusteenust pakub MTÜ Lootuse Küla, [email protected] 

sisekorra eeskiri 2024.pdf | 126.85 KB | pdf 

Juhendatud tööharjutuse programm 

Tööturule sisenemise toetamiseks pakutakse noortele vanglas juhendatud tööharjutuse programmi.  

Oluline osa programmist on disaini kaudu jääkmaterjalidele uue elu andmine. Lisaks tööharjutusele panustab programmis osalemine ka üldoskuste arendamisele, nagu näiteks koostöö- ja meeskonnatööoskus, suhtlemisoskus, probleemide lahendamise oskus, kohanemisvõime ja õpioskus, tervikpildi nägemise oskus jms.  

Tallinna vanglas keskendub programm tekstiilijäätmete ringlussevõtule. Noori juhendades viiakse läbi rõiva- ja tekstiilijäätmete sorteerimine, materjalide tundmaõppimine, puhastamise ja detailide eemaldamise õppimine ning rõivaste parandustehnikate omandamine. Jääkmaterjalidest luuakse uusi tooteid, näiteks rõivaid ja aksessuaare. Programmi viib ellu Aus Mood OÜ.

Vanglateenistuses viiakse projekti raames ellu tegevusi, mis toetavad õigusrikkumise toime pannud noorte vaimset tervist, sotsiaalsete oskuste arengut ning peresuhteid. Tegevuste eesmärk on aidata noortel kujundada õiguskuulekat käitumist ja toetada nende edukamat ühiskonda sulandumist. 

Perekeskne lähenemine 

Eesti vanglates ja kriminaalhoolduses kasutatakse noorte õigusrikkujate puhul järjest enam perepõhist lähenemist, mille kohaselt käsitletakse noore käitumist osana tema peresüsteemist. Praktikas tähendab see regulaarset ja süsteemset koostööd perega ehk vanemad kaasatakse aruteludesse, sekkumisplaanide koostamisse ning noore arengut puudutavasse infovahetusse. Lisaks vanematele kaasatakse vajadusel teisi lähedasi, kelle kaasamine võib anda noorele positiivset mõju. Eesmärk on toetada muutusi kogu keskkonnas, milles noor elab ja kasvab. 

Teiselt poolt on ka kinnipeetavatel lapsed ning elukaaslased või lähedased, kes vajavad tuge. Vanema vanglas viibimine on eriti raske lastele, kuna juba kinnipidamise moment ise võib olla traumeeriv. Samuti võivad kinnipeetavate lapsed kannatada stigmatiseeritud suhtumise tõttu, kas lasteaias, koolis või trennis või õues mängides. Vanglateenistus ei saa küll hoolitseda nende inimeste eest vahetult, kuid saab näiteks vanglas vanematega kohtumisi korraldada lastele võimalikult sobivas keskkonnas. Selliseid tegevusi toetatakse eelkõige läbi vanglaametnikele korraldatavate koolituste ning erinevate metoodiliste materjalide väljatöötamise. 

Kognitiiv-käitumuslik programm EQUIP 

Lisaks koolitatakse vanglate sotsiaaltöötajaid rakendama kognitiiv-käitumuslikku programmi EQUIP. Programmi eesmärk on arendada noorte kinnipeetavate mõtlemis-, eneseregulatsiooni- ja suhtlemisoskusi, et vähendada korduvaid õigusrikkumisi ning toetada nende toimetulekut ühiskonnas. 

Programm aitab noorel mõista: 

• kuidas tema mõtted mõjutavad käitumist;  
• miks võivad tekkida impulsiivsed või agressiivsed reaktsioonid;  
• kuidas teha keerulistes olukordades teadlikumaid valikuid.  

Programmi tegevused toimuvad väikestes gruppides, kus: 

• arutatakse praktilisi elulisi olukordi;  
• õpitakse märkama kahjulikke mõttemustreid;  
• harjutatakse enesekontrolli, probleemide lahendamise ja teistega arvestamise oskusi. 

Uuendatakse vanglas läbiviidavate grupitöö programmide baasoskuste omandamist. Grupitöö programmid näiteks eespool kirjeldatud EQUIP aitavad õppida oskusi, mis toetavad seaduskuulekat elu pärast vanglast vabanemist. Nende eesmärk ei ole lihtsalt karistada, vaid aidata vähendada uute kuritegude toimepanemise riski ning toetada turvalisemat ühiskonda. 

Programmid toimuvad üldjuhul väikestes gruppides juhendaja eestvedamisel ning keskenduvad praktilistele oskustele ja mõtteviisidele. Näiteks õpitakse: 

• kuidas paremini oma emotsioone juhtida;  
• kuidas lahendada konflikte ilma vägivallata;  
• kuidas tulla toime stressi, sõltuvuste või impulsiivse käitumisega;  
• kuidas võtta vastutust oma tegude eest;  
• kuidas luua ja hoida toetavaid suhteid.  

Grupivorm annab võimaluse õppida ka teiste kogemustest. Osalejad saavad turvalises keskkonnas harjutada suhtlemist, arutada keerulisi olukordi ning saada tagasisidet nii juhendajalt kui ka grupikaaslastelt. Sageli aitab see inimestel mõista oma käitumismustreid ja näha, kuidas nende otsused mõjutavad teisi inimesi. 

Programmid põhinevad teaduspõhistel meetoditel ning neid viivad läbi vastava väljaõppe saanud spetsialistid. Iga programmi eesmärk on toetada muutust, mis aitaks inimesel pärast vangistust paremini ühiskonda tagasi tulla — leida töö, hoida suhteid ning elada ilma uusi õigusrikkumisi toime panemata. 

Vanglateenistuses projekti raames läbiviidavad tegevused hõlmavad veel kinnipeetavatele psühholoogilise toe arendamist, kinnipeetavatele erinevate stressimaandamise tehnikate õpetamist ning radikaliseerumise riskide äratundmise kompetentside arendamist vanglateenistujatele.

Projektis viiakse ellu erinevaid tegevusi, mis on suunatud kriminaaljustiitssüsteemi, spetsialistide kompetentside ja omavahelise koostöö arendamisele.  

 Erikoolitusprogramm 

Erikoolitusprogrammi raames arendatakse spetsialistide kompetentse tööks õigust rikkunud noortega. Koolitused võimaldavad õpperuumi kokku tuua erinevate valdkondade spetsialistid ning seeläbi ühtlustada süsteemiüleselt teadmiste, oskuste ja hoiakute baasi, et tagada ühtsetele põhimõtetele ja koostööle tuginev lähenemine noorele.  

 Erikoolitusprogramm koosneb 6 erinevast koolitusest ning koolitustel osalejatel on võimalus valida vastavalt oma rollile ja vajadustele vajalikud koolitused.  

Esimesed 5 koolitust moodustavad omaette koolitussarja „Kompass spetsialistile – suund noorele“, mida viib aastani 2029 läbi Tartu Ülikooli õigusteaduskond. 

• Noorte õigusrikkumiste põhjused, käitumist mõjutavad tegurid ja eripärad (4 päeva)  
• Professionaalse suhtluse alused töös õigust rikkunud noorega (3 päeva)  
• Noore õiguskuuleka toimetuleku toetamise alused (4 päeva + jätkuseminar)  
• Alaealiste erikohtlemine süüteomenetluses (4 päeva + jätkuseminar)  
• Noored täiskasvanud süüteomenetluses (3 päeva + jätkuseminar)  

 Osalema on oodatud nii õiguskaitse, sotsiaal- ja lastekaitse kui ka teised noortega töötavad spetsialistid, kes puutuvad oma töös kokku õigust rikkunud noorte või nende juhtumitega.   

Lisaks on erikoolitusprogrammi osaks Turvalise koostöö raamistiku koolitus, mille eesmärk on anda spetsialistidele TUKO võrgustikutööks vajalikud teadmised ja oskused, arvestades nende rolle ning kriminaalhooldusaluste või kinnipeetavate riske ja vajadusi. Koolitus toetab struktureeritud ja motiveeritud koostööd, et edendada kriminaalhooldusaluste õiguskuulekat käitumist ja toimetulekut ning tagada TUKO ühtlasem rakendamine üle Eesti.  

Turvalise koostöö raamistik (TUKO) | Vanglad 

Taastav õigus on konfliktide ja õigusrikkumiste käsitlemise viis, mille eesmärk on tekitatud kahju heastamine, osapoolte kaasamine ning vastutuse võtmise toetamine. Taastava õiguse keskmes on kannatanu vajadused ning turvalise ja lahenduskeskse dialoogi loomine kõigi osapoolte vahel. Vajaduse korral kaasatakse protsessi ka pere, kogukond ja teised mõjutatud osapooled. 

Taastava õiguse põhimõtteid ja meetodeid kasutatakse järjest enam kogu kriminaaljustiitssüsteemis, sealhulgas politsei, prokuratuuri, kohtute, kriminaalhoolduse ja vanglate töös. Projekti raames toetatakse taastava õiguse praktikate arendamist ja juurutamist noortega töötavate spetsialistide seas, et suurendada taastava lähenemise kasutamist konfliktide lahendamisel ja noorte taasühiskonnastamisel. 

Koolitusprogramm  

Projekti raames viiakse läbi koolitusprogrammi „Taastava õiguse baasoskuste koolitus õigust rikkunud noortega töötavatele spetsialistidele“. Koolituse eesmärk on tugevdada spetsialistide teadmisi, oskusi ja hoiakuid, et nad suudaksid noortega töötades rakendada taastavat ja arengut toetavat lähenemist. 

Koolitus keskendub muu hulgas järgmiste oskuste arendamisele: 

• taastava õiguse põhimõtete mõistmine ja rakendamine; 
• taastava dialoogi ja konfliktivahenduse läbiviimine; 
• turvalise ja usaldusliku suhtlusruumi loomine; 
• koostöö toetamine noorte, perede ja kogukonnaga; 
• vastutuse võtmise ja kahju heastamise toetamine. 

Koolitus koosneb kuuest koolituspäevast, kahest veebiseminarist ning iseseisvast tööst. Lisaks käsitletakse koolitusel kogukonna rolli noore taasühiskonnastamisel ning antakse praktilisi tööriistu konfliktide ennetamiseks ja lahendamiseks.  

Koolituse viivad ellu AJ Palestra OÜ, MTÜ RuaCrew ja Innustuste Akadeemia OÜ koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga. Koolitajateks on Eestis ainsad rahvusvaheliselt tunnustatud taastava õiguse koolitajad, kellel on kogemused erinevates valdkondades ja juhtumites:  

• Annagrete Johanson 
• Kadi Lukka 
• Kadri Ann Salla 
• Margarita Ingel 

Projekti partnerid on kaasatud, et tulla paremini toime kriminaaljustiitssüsteemi väljakutsetega, arendada asutuste vahelist koostööd ning kohaldada kuritegevuse vähendamisele mõju omavaid vanglakaristust asendavaid ja mittekaristuslikke mõjutusvahendeid. 

Sotsiaalkindlustusamet

Partner Sotsiaalkindlustusamet arendab taastava õiguse teenust õigust rikkunud noortele. Taastava õiguse teenus on üks ohvriabiteenustest (ohvriabi seaduse § 15 lg 2). Taastava õiguse teenuseosutajad (vabatahtlikud ja ohvriabitöötajad) viivad läbi vahendusi vahendusmenetluste raames. 

Riigiprokuratuur 

Partner Riigiprokuratuur on alaealiste konsultantide mudeli eeskujul välja töötanud noorte täiskasvanute erikohtlemise mudeli ja tööle on võetud konsultandid mitmes Eesti piirkonnas. Konsultant on prokurörile toeks, kui püütakse leida sobivaimad lahendused konkreetsele noorele, et hoida ära edasised rikkumised. Konsultant on justkui vahelüli eri teenusepakkujate, spetsialistide ja prokuröri vahel ning samavõrd oluline on, et lahenduste üle otsustamisse kaasatakse ka noor ja tema vanemad. See töö on loominguline, eeldades konsultandilt avatust, leidlikkust ja paindlikkust. 

Politsei- ja Piirivalveamet

Partner Politsei- ja Piirivalveamet laiendab politseitöös lühisekkumiste kasutamise praktikat õigust rikkunud noortega, kes on toime pannud väärteo tunnustega teo. Selliste juhtumite puhul võib PPA väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlustel koos lühisekkumise kohaldamisega (väärteomenetluse seadustik § 30 lg 1 p 1). 

Riigikohus

Partner Riigikohus viib ellu koolitusi nii kohtunikele kui teistele valdkonna spetsialistidele sihtrühma kuuluvate noorte erikohtlemise osas. Koolitamine alaealisi ja noori täiskasvanuid puudutavatel teemadel tagab nende eakohase kohtlemise, aitab karistuse määramisel või mittemääramisel teha mõjusaid otsuseid, sh leides sobivaid sekkumisi (nt taastav õigus) ja toe võimalikult varakult. Mõned koolitusteemad on näiteks karistuste mõistmine, sh alaealisele ja noorele täiskasvanule kohaldatavad mõjutusvahendid; alaealiste ja noorte täiskasvanutega suhtlemine (sh küsitlemine); kinnise lasteasutuse teenuse rakendamine. 

Kriminaalhooldus

Partner Tallinna Vangla, kus tegevusi viib ellu kriminaalhoolduse arenduse osakond, arendab nii kriminaalhooldajate kompetentse töös noorte õigusrikkujatega kui kaasajastab üldkasuliku töö eesmärki, et viimane toetaks taastava üldkasuliku töö põhimõtteid – tehtav töö on kasulik kogemus noorele ja panustab tagasi ühiskonda ehk kahjude heastamisele. Laiemalt on partneri eesmärk suurendada kriminaalhoolduse edukalt läbinute noorte õigusrikkujate osakaalu ja seeläbi vähendada vangistuse täitmisele pööramist.