Justiitsministeeriumi koostatud kokkuvõtte alusel olid möödunud aastal kriminaalmenetluses enimkasutatavateks jälitustoiminguteks 3964 juhul kõneeristus (52% kõigist jälituslubadest) ja 1249 juhul omanikupäring (16%) ning kriminaalasjade arv, milles jälituslube välja anti, oli 2011. aastal 2010. aastaga võrreldes 9% väiksem (kokku 1839 juhtumit). Teisteks jälitustoiminguteks väljastati lube juba vähem. Näiteks varjatud jälgimiseks väljastati kõigist antud lubadest 1038 juhul (14%) ja telefoni pealtkuulamiseks 788 juhul (10%) ning kõik ülejäänud jälitustoimingute load moodustavad ülejäänud 8%.
Jälituslube väljastatakse prokuröri või kohtuniku loal - suurema privaatsusriivega toiminguteks küsib prokuratuur loa kohtult. Näiteks posti läbivaatuseks või asendamiseks aga ka kuriteo matkimiseks ning pealtkuulamiseks saab jälitusloa väljastada ainult kohus.
Kohus rahuldas 2011. aastal täielikult või osaliselt 1119 prokuratuuri jälitusloa taotlust. Võrreldes 2010. aastaga vähenes lubade arv 4%. Prokuratuuri poolt väljastatud jälituslubade arv vähenes 2011. aastal võrreldes eelnenud aastaga samuti 4%. Kokku väljastas prokuratuur aastaga loa 6529 jälitustoiminguks.
Kohus võib jälitusloa anda korraga kaheks kuuks, misjärel saab vajadusel seda pikendada. Sageli taotlevad prokurörid luba siiski lühemaks ajaks, näiteks üheks kuuks.
Prokuröri poolt välja antav luba pole piiratud kahe kuuga. Loa pikkus sõltub kriminaalasja mahust, seadusega pandud piirangut ei ole.
2011. aasta jälitustegevuse statistika asub aadressil www.just.ee/kriminaalstatistika
NB! Koostatud kokkuvõte ei sisalda teabehankelist tegevust, vaid ainult kriminaalmenetlusi.