Justiitsminister Kristen Michali sõnul on korrakaitseõigus üks viimaseid puuduolevaid suuremaid ehitusplokke Eesti õiguskorras, millel on eriline tähtsus põhiseaduslikku korda järgivas õigusriigis. Korrakaitseseaduse rakendusseadus käsitleb olukordi, kus näiteks tuleb peatada kellegi sõiduk politsei poolt või soovitakse kellegi valduses olevaid ruume üle vaadata. Seadus määratleb senisest märksa täpsemalt selle, kuidas selliseid protseduure läbi viiakse ning millised on selle käigus mõlema poole õigused ja kohustused.
„Meil pole veel seni üldist korrakaitseõigust, kus oleks selgelt kirjas, kuidas täpselt rakendada inimeste ja ettevõtete õigusi piiravaid meetmeid. Sellised meetmed võivad olla näiteks läbivaatus, viibimiskeeld või sõiduki peatamine. Peale politsei on meil erinevaid ameteid ja inspektsioone, kellel on õigus toiminguteks, mis piiravad isikute õigusi. Näiteks keskkonnainspektsioon, maksu- ja tolliamet, tarbijakaitseamet ja paljud teised. Lisaks sellele, et täna pole kuskil täpsemalt lahti kirjutatud, mida sellised meetmed endast kujutavad ja mil moel neid rakendada, on olemasolevad sätted ka paljudes eriseadustes laiali ja see muudab uue seaduse vägagi oodatud osaks Eesti õigusest,“ ütles Michal.
Minister selgitas, et uus eelnõu paneb nüüd ühes seaduses täpselt paika, kuidas selliseid erimeetmeid täpselt kasutada tohib. „Edaspidi on seaduses konkreetselt kirjas, kelle suhtes, millistel asjaoludel ja mil moel konkreetne ametkond mingit piiravat meedet kasutada tohib. Nii et kui näiteks mõni inspektsioon soovib üle vaadata isiku valduses oleva laohoone, siis peab ta enne põhjalikult kaaluma kas ta üldse saab seda meedet kohaldada, kas ta saab seda kohaldada selle isiku suhtes ja kas ehk mõne teise, leebema meetmega on võimalik saavutada sama eesmärki. Oluline on see, et seaduse järgi on sellel asutusel inimese ees ka selgituskohustus,“ rääkis Michal.
Korrakaitseõiguse reformiga määratletakse Eesti õiguskorras avaliku korra mõiste ja luuakse korrakaitseorganite ja üksikisikute tasandil ohtude ennetamise, tõrjumise ja korrarikkumiste kõrvaldamise koordineeritud süsteem. Samuti antakse seni Eestis olulisel määral puudunud pädevusnormid isikute põhiõiguste ja vabaduste piiramiseks korrakaitsetegevuse käigus ning luuakse õigusriiklik alus avaliku võimu tegevusele avaliku korra ja ühiskonna turvalisuse tagamisel.
Minister selgitas, et kuigi korrakaitseseadus võeti Riigikogus eelmisel aastal juba vastu, on selle jõustumine seisnud rakendusseaduse valmimise taga, mis täna kooskõlastusringile saadeti. „Mitteametliku kooskõlastusringi ja põhjaliku arutelu on eelnõu juba läbi teinud, nii et oleme saanud oma koostööpartneritelt saadud märkusi ja ettepanekuid uue eelnõu teksti koostamisel arvestada.“
Korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu peamiseks eesmärgiks on teha vajalikud muudatused, mis võimaldaksid korrakaitseseadust kohaldada riikliku järelevalve teostamisele mistahes ametite ja inspektsioonide poolt. Sellega seoses ühtlustatakse ja muudetakse eelnõuga kehtivaid riiklikku järelevalvet reguleerivaid korrakaitselisi eriseadusi.
„Järelevalvemenetlus, mida teostavad politsei ning ametid ja inspektsioonid kui erikorrakaitseorganid, toimuvad ühtsete põhimõtete nagu proportsionaalsus, otstarbekus, õiguste kaitse ja inimväärikuse tagamine alusel. Inimestele, kelle üle riiklikku järelevalvet teostatakse, muutub nii regulatsioon kui ka järelevalvemenetlus selgemaks, süsteemsemaks ning põhiõigusi tõhusamalt tagavaks. Kindlasti on tegu olulise eelnõuga ka inimeste õiguste paremal kaitsel erinevate toimingute puhul ja peame seda justiitsministeeriumis oluliseks väärtuseks,“ selgitas Michal.
Korrakaitseseaduse rakendamisega kaasneva muudatuse kohaselt ei laiene korrakaitseseadus tegevus-, ehitus, keskkonna- või muu loa väljastamise menetlusele ning rahalise või mitterahalise toetuse andmise menetlusele. Seda põhjusel, et loa või toetuse andmine toimub inimese enda initsiatiivil ja tema soodustamiseks, ent riiklik järelevalve on suunatud ohu ennetamisele ja ohutõrjele.
Kokkuvõttes tagab eelnõu ühtsetel alustel toimuva, efektiivsema, õigusselgema ning isiku põhiõigusi rohkem arvestava riikliku järelevalve menetluse.
Eelnõu koostamiseks moodustas justiitsminister 2007. aasta sügisel töörühma, kuhu olid kaasatud kõikide asjaomaste ministeeriumide esindajad.
Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda aadressil http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/77b6a032-9b6f-4ea5-b2ab-bb24fe2615e5#EpCeHFdk