Kes on juriidiline isik?
Juriidiline isik on sisuliselt mingiks äriks või ühistegevuseks kõrvale pandud vara, millel on oma nimi ja registrinumber. Näiteks juriidilised isikud on osaühingud, aktsiaseltsid, mittetulundusühingud ja muud organisatsioonid. See on n-ö juriidiline konstruktsioon – äri või tegevuse jaoks loodud raam, mis teeb ühiselt tegutsemise lihtsamaks ja enamasti ka tähendab seda, et kui ühistegevus untsu läheb, siis ei pea sellesse raha pannud inimesed ise oma ülejäänud isikliku varaga ühistegevusest tekkinud võlgu maksma. Juriidilist isikut pole päriselt füüsilises mõttes olemas ja ta ei saa isiklikult kedagi kahjustada ega kuritegu toime panna. Küll aga saab ta karistusseadustiku järgi tegude eest vastutada.
Kuidas saab vastutada miski, mida ,,pole olemas’’?
Seda seetõttu, et ehkki juriidiline isik ise ,,ei saa midagi teha’’, saavad inimesed tema nimel tegutseda küll. Ja kui nemad rikuvad seadust, võib ka juriidiline isik saada karistuse.
Seega jõuame nüüd kõige olulisema küsimuseni: kui me juriidilist isikut karistame, siis kes need inimesed on, kelle tegusid saame juriidilisele isikule omistada? Eelkõige on nendeks inimesteks juhatuse liikmed või juhtivtöötajad, kes juriidilise isiku nimel ka tsiviiltehinguid teevad.
Keda siis ikkagi tegelikult karistatakse?
Karistusseadustiku § 14 järgi vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, pädeva esindaja või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides.
Näiteks, kui osaühingu juhatuse liige pakub altkäemaksu või petab maksudega, siis:
- tema ise võib saada isikliku karistuse – näiteks rahatrahvi või vangistuse;
- juriidiline isik ehk osaühing, mille huvides juhatuse liige tegutses, saab samuti rahalise karistuse, mis makstakse firma rahast.
Sellisel juhul vastutavad mõlemad:
- füüsiline isik (kes kuriteo pani toime);
- juriidiline isik (kes sellest kuriteost kasu sai).
Mis saab karistusest siis, kui keegi juhtkonnast pole justkui süüdi?
Nagu eelnevalt selgitasime, siis reeglina vastutab juriidiline isik (näiteks ettevõte) juhtudel, kui seaduserikkumise paneb toime tema juht (nt juhatuse liige) või muu volitatud esindaja, kes tegutseb tema nimel ja huvides. Samuti võib juriidiline isik vastutada mistahes isiku teo eest, kes on tegutsenud juhtiva organi, juhtivtöötaja või pädeva esindaja korraldusel. Neid olukordi nimetatakse tuletatud vastutuseks.
Kuid mis saab siis, kui kuriteo teeb keegi ettevõtte madalama taseme töötaja ja juhatus ega keegi juhtkonnast ei andnud selleks korraldust? Kas siis ettevõte pääseb vastutusest?
Veel hiljuti oleks vastus olnud ,,jah’’. Ehk teisisõnu, kui bossi, kes käsu andis, kindlaks ei tehtud, pääses ka juriidiline isik puhtalt.
Arusaadavalt oli see probleem. Nii jõustus selle lünga parandamiseks 1. novembril 2023 seadusemuudatus, millega lisati juurde ka organisatsiooniline vastutus.
Mis on organisatsiooniline vastutus?
See tähendab, et juriidiline isik vastutab nüüd ka siis, kui:
- kuriteo paneb juriidilise isiku huvides või tema kohustusi rikkudes toime keegi madalama taseme töötajatest (või isegi selline inimene, kes ei olnud töötaja),
- kuritegu toimus seetõttu, et ettevõtte töökorraldus või järelevalve oli puudulik.
Organisatsioonilise vastutuse puhul mängib rolli ka teo toimepanemise ajahetk, kuna muudatus ei kehti tagasiulatuvalt.
Kokkuvõte
-
Juriidiline isik ei ole reaalne inimene, vaid õiguslik fassaad äritegemiseks.
-
Ehkki juriidiline isik ei saa ise midagi füüsiliselt teha, karistatakse juriidilist isikut tema huvides toime pandud kuritegude eest rahalise karistusega. Vangistust juriidilisele isikule määrata ei saa, sest tegemist on õigusliku fiktsiooniga, keda pärismaailmas ei eksisteeri.
-
Tuletatud vastutus – juriidiline isik vastutab, kui süüteo pani toime juhatuse liige või muu juht juriidilise isiku huvides või muu isik juhatuse liikme või muu pädeva esindaja korraldusel.
-
Organisatsiooniline vastutus (alates 1. novembrist 2023) – juriidiline isik saab vastutada ka siis, kui kuritegu pandi toime puuduliku töökorralduse või järelevalve tõttu.