Ekspertide juhtgrupp hakkab arendama süüteomenetluse valdkonda

22.06.2023 | 12:15

Eile kohtus justiitsministeeriumis esimest korda süüteomenetluse arendamise juhtgrupp. Ekspertide grupp paneb seljad kokku, et tuvastada suuremad probleemid Eesti süüteomenetluses ja otsida neile parimaid võimalikke lahendusi.
    • Jaga

Justiitsminister Kalle Laanet näeb süüteomenetluse valdkonnas rahulolematust nii valdkonna sees kui ka ühiskonnas laiemalt. „Minul ministrina on keeruline öelda täpselt, millised menetluste lõigud remonti vajavad. Küll aga on ühiskonnas laia kõlapinda saanud ja aastaid kestvatest kohtuprotsessidest näha, et pikk menetlemine mõjub menetlusosalistele kurnavalt, nõuab väga palju vahendeid ning annab põntsu kriminaaljustiitssüsteemi usaldusväärsusele,“ ütles Kalle Laanet.

Seetõttu kutsuti ministri palvel kokku grupp eksperte, kes saaksid asuda hindama, mida saaks praegu kehtivas õiguses ja menetluspraktikates ümber vaadata ning millised võiksid olla parimad võimalikud lahendused.

Süüteomenetluse arendamise juhtgruppi kuuluvad justiitsministeeriumi esindajad ja Tartu Ülikooli (TÜ) õppejõud Andreas Kangur ning õigusteaduskonna külalisõppejõud Markus Kärner, TÜ õiguspsühholoogia nooremteadur Annegrete Palu, endine riigikohtunik ja TÜ külalisõppejõud Eerik Kergandberg, Tallinna ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik ja TÜ külalisõppejõud Elina Elkind, riigikohtunik ja TÜ külalisõppejõud Heili Sepp, riigiprokurör ja TÜ karistusõiguse lektor Laura Aiaots, vandeadvokaat ja TÜ külalisõppejõud Oliver Nääs, siseministeeriumi esindaja Ott Aarma ja Pärnu maakohtu kohtunik ja TÜ karistusõiguse külalislektor Tambet Grauberg. Juhtrühm kaasab vajadusel töösse ka teisi eksperte.

Esimesel kohtumisel selgitasid eksperdid välja lähemat uurimist vajavad valdkonnad ning leppisid kokku, mis vajab esimesena tähelepanu. „Meie siht ei ole ainuüksi taas seadust muutma minna. Tõsi, välja tuleb selgitada ka kehtiva seaduse kitsaskohad, ent uurida tuleb sedagi, milliste väärpraktikate väljajuurimine aitaks menetlusi parandada seadust muutmatagi,“ sõnas justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Markus Kärner. Ta lisas, et esimeste kiiremate muudatusettepanekutega kavatsetakse välja tulla juba sel aastal, ent tööd jätkub kahtlemata pikemaks ajaks.

Justiitsministri nägemuses on tulevikus kriminaalmenetlused mõnevõrra kiiremad kui praegu, andmata seejuures järele menetluse kvaliteedis. Selleks tuleb vältida sääraste toimingute tegemist, mis nõuavad liialt ja asjatult ressurssi ning pikendavad menetlust andmata proportsionaalset lisandväärtust. „On oluline, et menetluses oleksid isikute põhiõigused kaitstud ja pooled oleksid võrdsed. Kriminaalmenetluses tuleb ka edaspidi arvestada süütuse presumptsiooni põhimõttega ning menetluse mõjuga kahtlustatava põhiõigustele,“ toonitas justiitsminister Kalle Laanet.

Andri Küüts

avalike suhete nõunik