„Elame digiajastul, tehisaru kasvab meie kõrval üha olulisemaks abimeheks. Kui aga paluda tehisarul kirjutada lugu meie Eesti vabaduspüüdlustest ja võitlusest eelmisel sajandil, on see jutt küllaltki napp ja piiratud. Seda isegi eestikeelsest inforuumist teabe hankimisel. Suurte keelte infoväljast leiab põhjalikumat informatsiooni veelgi kasinamalt. Erinevad tehisaru rakendused, ka suurte keelte mudelitel põhinevad, peavad hoopis rohkem teadma meie iseseisvuspüüdlustest ja vabadusvõitlusest,“ märkis justiits- ja digiminister Liisa Pakosta oma esinemises.
Minister kutsus üles veelgi enam jäädvustama eakate vabadusvõitlejate mälestusi: „Alanud on ka viimane kümnend, kus on elus veel need, kes oma silmaga on näinud ja mäletavad selgelt esimest iseseisvusperioodi ja viimast ilmasõda. Hoiame enam neid ja nende kätt, räägime nendega ja – veelgi olulisem – kuulame neid. Ja talletagem see. Iseenda jaoks. Oma järglaste jaoks. Arhiividele. Ja kindlasti ka kohtadesse, kust tehisaru selle hõlpsasti üles leiab“
„Oluline on see, et Eesti riik tunnustaks inimesi, kes vabatahtlikkuse alusel hoiavad ja kannavad edasi vabaduse ideaale ja mälestusi vabadusvõitlusest ning kasvatavad samas vaimus peale uut põlvkonda,“ märkis Vabaduse Tammepärja aumärgi idee autor Heiki Magnus.
Laureaatide nimel võttis sõna ERRi pikaaegne korrespondent Kesk-Eestis Olev Kenk.
Tammepärja auhinnaga tunnustatakse inimesi, kellel on väärilisi teeneid Eesti riigi ja rahva lähiajaloo mälestuse hoidmisel ja edasiandmisel, vabadusvõitluses ning relvastatud ja relvastamata vastupanuliikumises osalemisel, samuti Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise jäädvustamisel.
Aumärgi laureaatide kohta saab lähemalt lugeda SIIT.
