Konverentsi avas justiits- ja digiminister Liisa Pakosta teemapüstitusega „Mida me tehisaru ajastul ei tee“, milles ta sõnastas selgelt Eesti väärtusvalikud digitehnoloogia kiire arengu tingimustes.
Pakosta rõhutas, et tehisaru areng ei ole ainult tehniline küsimus, vaid eelkõige väärtusvalik. "Eesti ei loovuta oma mõtteruumi, keelt ega kultuuri globaalsele anonüümsele digimaailmale," ütles minister. Ta rõhutas, et tehisaru peab oskama ja toetama eesti keelt ning kandma edasi meie kultuuri, mitte seda lahustama. Keel ja kultuur ei ole tema sõnul kõrvalteemad, vaid digiriigi kestlikkuse alus.
Oma kõnes peatus Liisa inimliku mõtlemise ja õppimise olulisusel. Ta rõhutas, et tehisaru ei asenda kriitilist mõtlemist, lugemist ega iseseisvat õppimist mitte üheski vanuses. Pakosta tõi esile, et just võimalus süveneda, lugeda ja mõelda on vabaduse oluline osa ning seda ei tohi tehnoloogilise mugavuse nimel kaotada.
Olulise piirina tõi Liisa Pakosta esile vastutuse küsimuse. Tehisaru on tema sõnul tööriist, mitte otsustaja. Eestis ei anta tehisarule õigust otsustada süü, õiguse, inimväärikuse ega vabaduste üle. Kohtumõistmine ja vastutus jäävad alati inimeste kätte ning tehnoloogia ei tohi varjutada ega hajutada vastutust.
Minister rõhutas läbipaistvuse olulisust. Avalikus sektoris ei tohi tehisaru kasutamine jääda varjatuks ning inimestel peab olema selge arusaam, kus ja millisel eesmärgil tehisaru kasutatakse. "Usaldus digiriigi vastu sünnib ainult siis, kui tehnoloogia kasutamine on aus ja arusaadav," ütles Liisa.
Eraldi peatus justiits- ja digiminister inimeste privaatsusel ja vabadustel. Ta hoiatas, et tehisaru võimaldab tehniliselt jälgimist küllalt kergelt. Kuid Eesti ei vali seda teed. Inimeste jälgimine, profileerimine või karistamine tehisaru abil ei ole kooskõlas Eesti väärtustega. Inimeste andmed kuuluvad inimestele endile ning nende kasutamine peab olema rangelt kontrollitud ja läbipaistev. Selle põhimõtte tugevdamiseks rõhutas minister andmejälgija rolli, mis annab inimestele võimaluse näha, kes ja millal nende andmeid vaadanud on.
Kõne lõpetas Liisa selge visiooniga Eesti tulevikust. Eesti ei pruugi olla lähiaastatel maailma kõige agressiivsem või kiiremini arenev tehisaruriik, kuid eesmärk on olla maailma parim inimeste vabadusi kaitsev digiriik, kus tehisaru teenib inimest ning kus inimlik ebatäiuslikkus, loovus ja vabadus on väärtused, mitte takistused ega probleemid.
Visioonikonverents „Tehisaru 2026“ toimus 20. jaanuaril RaRa-s ja seal peeti maha kirglikke debatte tehisaru rollist riigis, hariduses, ajakirjanduses, andmekaitses, loomevaldkondades ja majanduses. Konverentsi korraldas justiits- ja digiministeerium ning seda kaasrahastas Euroopa Liit.