Euroopa Komisjon võttis 31. mail vastu haavatavate täiskasvanute piiriülese kaitse algatuse. Selle järgi on Euroopa Liidus probleemiks järjest kasvav täiskasvanute arv, kelle võime enda huve ise kaitsta on ühel või teisel põhjusel piiratud. „Igapäevaotsuste tegemisel abi vajavate inimeste arvu mõjutab nii elanikkonna vananemine ja vanusest tingitud haiguste esinemine kui ka puuetega inimeste arvu suurenemine,“ selgitas justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Heddi Lutterus.
Komisjoni algatuses on välja toodud, et tuge vajavate täiskasvanute arvu suurenemine ja inimeste kasvav liikuvus ELis tekitavad palju probleeme, millega sellised täiskasvanud kokku puutuvad, kui neil on vaja ajada asju teises riigis. Näiteks võib neil olla vaja hallata oma teises riigis asuvat kinnis- või muud vara, saada välismaal erakorralist või plaanilist arstiabi või kolida teise riiki.
Sellises olukorras on aga raske orienteeruda, kuna liikmesriikide seadusandlused ja reeglid on erinevad. Mõnel juhul ei tunnusta välisriigi kohtud või ka näiteks pangad, meditsiinitöötajad või kinnisvaramaaklerid, nende inimeste kaitset ja nende seaduslikule esindajale antud volitusi.
Seetõttu peab Euroopa Komisjon oluliseks luua ühtsed reeglid haavatavate täiskasvanute kaitseks ning kõrvaldada takistused liikmesriikide vahel toimuvas õigusalases koostöös, nii et riigid tunnustaksid vastastikku teises riigis tehtud otsuseid erivajadustega täiskasvanute osas. Selle aluseks on Haagi 2000. aasta täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsioon, millega on praeguseks ühinenud ainult 12 EL liikmesriiki, sealhulgas Eesti.