Justiitsminister Kristen Michali sõnul saadeti ministeeriumitele ning kannatanutega tegelevatele organisatsioonidele arvamuste avaldamiseks ning kooskõlastamiseks kriminaalmenetluse seadustiku muutmise väljatöötamiskavatsus. „Sageli pole kuriteo kannatanul piisavalt teadmisi, oskusi ja võimeid, et oma õigusi kriminaalmenetluses tõhusalt kaitsta ning nüüd asume nende õiguste paremaks kaitseks otsima võimalusi, millega edaspidi seadust täiendada. Samuti on täna kannatanule tekitatud kahjude väljanõudmine keeruline, kuna tihti tuleb kahjude hüvitamist nõuda kriminaalmenetlusest eraldi ehk kuriteo ohver peab pöörduma temale tekitatud kahjude hüvitamiseks uuesti kohtusse. See ei ole mõistlik, kuna on kannatanule koormav ning see tuleb ringi vaadata,“ lausus minister.
„Kõik need eesmärgid on loonud vajaduse kriminaalmenetluse seadustikku muuta ning nüüd asusimegi väljatöötamiskavatsuse esitamisega neile küsimustele parimaid lahendusi otsima. Väljatöötamiskavatsus on samm, mis peaks käima iga seadusemuudatuse ees ning selgitama välja muudatuse vajaduse, võimalikud muudatused, aga ka muudatuste mõju inimestele,“ ütles Michal.
„Kuigi praegu on kehtiva seaduse kohaselt lisaks kuriteos kahtlustatavale ja süüdistatavale võimalik määrata esindaja ka kannatanule, on see praktikas pigem erandlik. Kannatanu pole tihtipeale tasuta riigi õigusabi võimalusega kursis, ei vasta selle saamise nõuetele, või on selle taotlemise protsess lihtsalt kannatanu jaoks liiga keeruline ja bürokraatlik,“ ütles Michal ning jätkas: „Seda kõike soovimegi kavandatava eelnõuga paremini toimima saada. Soovime kaasata kannatanu aktiivsemalt menetlusse, ehk, et ta oleks paremini informeeritud oma õigustest ja kohustustest ning oskaks paremini nende eest ka seista.“.
Hiljutisest uuringust „Kannatanud ja tunnistajad süüteomenetluses“ selgus, et kannatanud pole sageli teadlikud võimalusest esitada tsiviilhagi ja taotleda menetlustoimingus osalemisega tekkinud kulude hüvitamist, samuti ei ole nad tihtipeale kursis, millises menetlusetapis on nendega seotud kriminaalmenetlus või kust selle kohta täpsemat infot saada,“ ütles Michal.
Ministri hinnangul on kannatanute üheks täiendavaks probleemiks kuriteoga tekkinud kahju hüvitamine. „Siin peaks selge regulatsioon aitama vältida kannatanute tarbetut jooksutamist kriminaal- ja tsiviilkohtu vahel ning võimaldaks kuriteost tulenevad nõuded täielikult lahendada samas menetluses, kus otsustatakse ka isiku süü küsimus,“ lausus justiitsminister.
„Kui kannatanute õiguste paremast kaitsest rääkida, siis ei saa mööda ka sellest, et tulevikus oleks kõigile üheselt selge, milliseid kuriteost tulenevaid nõudeid saab kannatanu kriminaalmenetluses esitada, kuidas tuleks neid nõudeid esitada ning milliste protsessireeglite järgi menetleda. Eelnõu eesmärgiks ongi selgem ja ökonoomsem kahjunõuete menetlus kriminaalmenetluse raames. Nii kannatanule, kui ka riigile on lihtsam ja odavam, kui kõik kuriteoga seotud nõuded saavad lahendatud ühe menetluse raames,“ kõneles minister.
Nüüd peale esmase väljatöötamiskavatsuse esitamist on vaja analüüsida mitmeid planeeritava eelnõu mõjusid. Näiteks mõju riigiasutuste töö korraldusele ja menetlejate töökoormuse muutusele, aga ka avaliku sektori kuludele.
„Need analüüsid loodame valmis saada käesoleva aasta suvel ning oktoobris soovime juba saata eelnõu esimese versiooni kooskõlastamisele,“ lõpetas justiitsminister.
Väljatöötamiskavatsus saadeti arvamuse avaldamiseks siseministeeriumile, sotsiaalministeeriumile, sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonnale, rahandusministeeriumile, Riigikohtule, prokuratuurile, advokatuurile, kohtunike ühingule, Eesti juristide liidule, kuriteoohvrite toetamise ühingule "Ohvriabi" ja Eesti naisteühenduste ümarlauale.