Justiitsminister Kristen Michali sõnul on viimaste aastate vägivallakuritegude statistikat Eesti konjunktuuriinstituudi alkoholitarbimise numbritega kõrvutades ilmselge, et inimeste alkoholitarbimine mõjutab selgelt isikuvastaste kuritegude toimepanemist. „Mõlema statistika osas on tõus toimunud aastatel 2004 kuni 2007 ning langus aastatel 2008 kuni 2010. 2011. aastal aga kasvas Eestis pärast mitmeaastast vaheaega nii vägivallakuritegude arv kui ka alkoholitarbimine,“ lausus minister.
Kui 2008. aastal pandi toime 6540 isikuvastast kuritegu, siis 2010. aastal 5377. 2011. aastal tõusis selliste kuritegude arv 6108 juhtumini, samas kui 2008. aastal tarbiti Eesti konjunktuuriinstituudi andmetel ühe inimese kohta 12,1 liitrit puhast alkoholi, 2010. aastal 9,7 liitrit ning 2011. aastal on see kogus jälle tõusnud 10,2 liitrini.
Justiitsministeerium on oma varasemates analüüsides välja toonud, et ka valdav osa tapmistest Eestis pannakse toime alkoholijoobes inimeste poolt ning sageli ka joobes inimeste vastu.
„Võime julgelt öelda, et alkohol on üks peamistest kuritegevust mõjutavatest teguritest tänases Eestis ning eelkõige avaldub selle mõju liikluses ja vägivallakuritegevuses. Siinkohal tuleks mõelda hoolega sellele, mida saavad teha riik, omavalitsused ja ka vabakond, et alkoholi tarbimist ja selle läbi ka kuritegevust vähendada. Olen ka varem öelnud, et neid, keda kutsutakse alkoholitarbimises terminiga "heavy-userid" on raske muuta, mistõttu peaksime kõige suurema tähelepanu pöörama noortele, et tulevikus ei oleks rahvuslikuks spordialaks pudelimäng,“ lausus Michal.
Justiitsminister rõhutas, et raskete isikuvastaste kuritegude ärahoidmiseks on oluline reageerida ka kergematele vägivallajuhtumitele ning tunnustas politseid ning prokuratuuri, kes on vägivalla suhtes võtnud väga resoluutse hoiaku.
„Kindlasti on alkoholi ja vägivalla korrelatsiooni puhul tähtis mõelda nii omavalitsuste kui politsei koostööle. Sest kui ilmneb probleem, siis politsei ja justiitssüsteem tegelevad tagajärgedega. Sotsiaalsüsteem peaks aga signaalidele reageerides hakkama tegelema ka võimaliku probleemi põhjusega. Teine oluline suund peaks olema noortele tegevuse pakkumine. Ei ole just revolutsiooniline avastus, et kui noortel on midagi huvitavat teha, siis seda vähem on oht sattuda alkoholi või muude mõnuainete küüsi. Siin on ilmselt nii riigil, omavalitsustel, kui ka vabaühendustel mõttematerjali, kuidas pakkuda noortele põnevat tegevust. Ma ei ole kellegi suhtes kuidagi kriitiline, kui arvan, et meil ei ole mõtet pead liiva alla peita ja arvata, et põnevad arutelud kinnises ruumis paeluvad noori – tegutseda tuleb nii, et ka noortel oleks huvitav,“ märkis Kristen Michal.