1. müüt: praktikal teed sisutühja ja igavat tööd
Niipea, kui tudeng on igapäevaste pisiasjade ja põhiinfoga kurssi viidud, saab ta võimaluse enda noorusliku entusiasmiga riigitöösse uut energiat tuua. Sisutühja müüdi loonud ülesanded nagu dokumentide üle kontrollimine ja statistikaanalüüs on laias plaanis siiski mõjuka eesmärgiga tegevused, mille mõistmine lükkab ümber igasugused eelarvamused. Sellele lisaks saab tudeng intervjueerida spetsialiste ja suhelda oma ala asjatundjatega, kes igapäevaselt näiteks kuriteo ohvritega tegelevad. Samuti saab ta tegeleda põneva sisuga kodanikukirjadega ning olla ühiskondlike ja meedias laialt kajastatavate probleemide lahendamise keskmes. Vahel võib alata tööpäev aga filmihommikuga, et vaadata, millised linateosed sobivad laste õigusi kajastaval filmifestivalil näitamiseks. Kõlab endiselt igavalt? Pigem ju mitte.
2. müüt: ministeeriumis on emotsionaalselt jahe töökeskkond
Pealtnäha külmad ja ekstreemselt ratsionaalsed riigitöötajad muutuvad tudengile ministeeriumide ühishoonesse praktikale asudes hetkega inimlikeks soojadeks töökaaslasteks. Iga praktikant saab enda praktika ajaks juhendaja, kelle õlul lasub vastutus kujundada tudengi töökogemust. Tänu juhendaja tähelepanelikkusele, kogemusele ja sõbralikkusele saab noor abiline võimaluse mugavalt justiitsministeeriumi kollektiivi sulanduda. Ta teeb oma tööd koos kogenud kolleegidega ja inimeste rõõmsal ja vastutulelikul toetusel saab praktikant julguse küsimusi küsida ja avatult suhelda. Isegi lõunalauas leiab ta end kolleegidega maast ja ilmast rääkimas, töökaaslased kutsuvad teda sünnipäevadele ning üheskoos käiakse jõusaaliski.
3. müüt: praktika tööaeg on üheksast viieni ehk olenemata töömahust üks tagumikutundide istumine
Tudengit, kes tuleb justiitsministeeriumisse praktikale, usaldatakse juba esimesest päevast peale. Tähtis ei ole range töötundide jälgimine, vaid ülesanded, mis on tudengile antud. Kuni need saavad õigeks ajaks tehtud, võib praktikant ise oma tööaega valida ja soovi korral tööülesandeid ka endale sobival ajal teha. Olenevalt osakonnast ei ole praktika ka ainult laua taga istumine ning vahel on tööpäev tükeldatud ja tekib võimalusi aktiivseks ringiliikumiseks. Praktikandile antud võimalus oma aega iseseisvalt planeerida kasvatab temas enesekindlust tulevikus julgemalt tööle kandideerida.
Niisiis on viimane aeg hakata murdma aastakümnete tagusest ajast pärit eelarvamusi avaliku sektori tööst selleks, et andekate tudengite missioonitunnet ei tõkestaks valearvamused ning et nad saaksid oma panuse anda riigitöö edendamisse. Justiitsministeerium on oma praktikaprogrammiga just seda tegemas ning annab eeskujulikult praktikantidele võimaluse oma silmaringi ja suhtumist avardada.
Justiitsministeeriumi arendus- ja personalitalituse juhataja Mari Saarniit selgitab, miks justiitsministeerium enda kollektiivi praktikante ootab:
Justiitsministeerium soovib, et meie personali hulgas oleks nii kogenud talente kui ka uusi särasilmseid noori. Nende kahe tasakaal aitab meil paremini tegeleda seadusloomega, mis on meie põhitegevus, aga ka muudes eesmärkides tunnetada ühiskonna erinevaid tahke. Noored praktikandid toovad meile väga vajalikku värskust ja laiendavad meie silmaringi, praktikandid aga võidavad kindlasti uusi teadmisi, praktilisi oskusi kui ka tunnetust, kuidas ja mille nimel töötab riigiasutus.
Artikkel valmis värbamisagentuuri Brandem ja justiitsministeeriumi koostöös.