„Tänan Riigikohtu esimeest tema ettekandes erinevatele võimalustele tähelepanu juhtimise eest, millest mitmed on juba liikumas lahenduse poole. Tänan ka kohtunikkonda osutatud panuse eest riigilõivude vähendamise seadusesse, mis just eile Riigikogus vastu võeti. Kohtumenetlusega seotud lõivude vähendamine ning kohtumenetluse kiirendamine on olnud justiitsministeeriumi ühed suuremad eesmärgid, mille osas eile vastu võetud seadus ka märgatavaid samme tegi,“ lausus minister.
„Senised tegevused kohtumenetluse kiirendamiseks on olnud seotud uute lahenduste kasutuselevõtuga ning ei ole kindlasti tehtud kvaliteedi arvelt. Kui tuua vaid üks näide paljude seast, siis kiirendab kindlasti kohtumenetlust kohtudokumentide elektroonilise kättetoimetamise võimaluse loomine, kuna praegu on üheks peamiseks kohtuasjade venimise põhjuseks menetlusdokumentide kättetoimetamine, mistõttu näiteks seisab täna esimese astme kohtutes kättetoimetamise staadiumis pidevalt umbes kolmandik kuni pool menetluses olevatest tsiviilasjadest,“ lausus Michal.
„Kohtunikukohtade täitmisest - kuulutame pidevalt välja konkursse uute kohtunike leidmiseks, pigem on meie hinnangul probleemiks konkursside protsessi pikkus ja nende ebaõnnestumine põhjusel, et ei ole piisavalt nõuetele vastavaid kandidaate. Samasuguseid probleeme on õigusvaldkonnas ja Eestis laiemalt – et alati kõik konkursid ei õnnestu, sest pole vastava kvalifikatsiooniga inimesi osalemas. Sellele pole palju muud lahendust, kui nii kaua pingutada ja ette mõelda, kuni on olemas inimesed, kes sobivad kohtunikuks ja sellega tegeleme igapäevaselt. Rahalist poolt saab üsna lihtsalt kommenteerida – kõik mis on õigusemõistmiseks eelarves ette nähtud, selleks ka kulub ja iga aasta on ettepanekuid selleks oodatud ka kohtutelt endilt. See koostöö on olnud asjalik ja nii ka jätkame,“ ütles justiitsminister.
„Mis puudutab vangide kaebuste suurt arvu Eesti kohtutes ning sellest tingitud suurt töökoormust, siis ka sellest probleemist oleme teadlikud ning otsime lahendusi. Samas ei ole hea ja töötav lahendus Riigikohtu esimehe osutatud võimalus õigusvaidluste vähendamise eesmärgil anda vanglates korra ja distsipliini osas järele. Meie eesmärgiks on kaotada vanglates nõukogude-aegne kriminaalne subkultuur ning kindlasti aitaks sellele oluliselt kaasa ka uus Tallinna vangla. Menetluslike probleemide lahendamiseks sooviksime siiski uuesti kaaluda ideed koondada kinnipeetavatega seotud vaidlused ühte kohtusse, meie ettepaneku kohaselt Ida-Virusse“ lausus minister.
Eile võttis Riigikogu vastu riigilõivuseaduse muudatused, millega vähendatakse selle aasta 1.juulist riigilõive kohtumenetluses, lihtsustatakse lõivude arvestamise süsteemi ja kiirendatakse kohtumenetlust. Uus seadus muudab dokumentide kättetoimetamise selliseks, et ühe osapoole pahatahtliku venitamise tõttu ei peaks ootama teiste inimeste õiguste kaitse. 2013. aasta 1. jaanuarist saab kohus saata teavituse dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta ka internetist leitud telefoninumbrile või elektronpostiaadressile, samuti sotsiaalvõrgustiku kasutajakonto lehele. See peaks hõlbustama seadusekuulekate inimeste elu, kes saavad endale tulnud teavituse kiiremini ja mugavamalt kätte, kui nad pole parajasti oma postiaadressil ning samas teeb kibedamaks elu neil, kes hoiavad kohtust teadlikult eemale, olles samas kuskil mujal tegelikult aktiivsed ja kättesaadavad.
Eelnõu ettevalmistamise käigus vaadati ministri sõnul üle kõik lõivud ja selle tulemusel alanevad riigilõivud arvestataval määral ning lihtsustub lõivude arvestamise süsteem.
Alates 1. juulist vähenevad riigilõivud märgatavalt - näiteks kui täna soovib inimene kohtu kaudu välja nõuda oma 1500 eurost võlga, peab ta maksma riigilõivu 319,55 eurot. Juulist alates aga tuleb maksta ainult 45 eurot, eeldusel, et seda tehakse maksekäsu kiirmenetlusena. Samas kui võlga soovitakse ikkagi välja nõuda üldmenetluses, siis hagiavaldust elektrooniliselt esitades on sellise võlasumma korral riigilõiv 150 eurot ning 200 eurot juhul, kui hagiavaldus esitatakse paberil Kui inimesel ei ole mõjuval põhjusel võimalik taotlust elektrooniliselt esitada, on eelnõu kohaselt siiski ka temal võimalik elektroonilise avaldusega sama soodsat lõivu maksta – näiteks olukorras, kus inimeselt ei ole mõistlik tema kõrge ea tõttu arvuti kasutamist nõuda või tal puuduvad oskused ja võimalused arvutit kasutada.